Agroturism

Agroturism

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism ei võrdu maaturismiga, vaid on selle oluline tugiharu. Kui maaturismiga saavad tegeleda pea kõik maapiirkonnas tegutsevad turismitalud, siis agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine.

Uudised

Kui moodsad Eesti talud ikkagi on? Valminud on põnev podcasti sari „Moodne Talu“

PRESSITEADE Eestimaa Talupidajate Keskliit 07.12.2022 Kui moodsad Eesti talud ikkagi on? Valminud on põnev podcasti sari „Moodne Talu“ Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi...

“MOODNE TALU” podcast episood 1 – Wile Alpaka Farm

Meil on rõõm anda teada, et on valminud Agroturismi podcasti sari “Moodne talu” esimene episood, kus külastame Järvamaal asuvat Wile Alpaca Farmi. Peagi on kõik episoodid kuulatavad...

Agroturismi 2022. aasta kokkuvõttev seminar

Meil on rõõm anda teada, et 13.12.2022 toimub koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonnaga Agroturismi 2022. aasta kokkuvõttev seminar. Seminar toimub Põlvamaal...

AGROTURISM ESITLEB: Allikasilma elamustalu lugu

Teise ringi elamusi täis talu Talu ei pea tähendama alati sadu hektareid maid või meeletult suurt loomakarja. Allikasilma Elamustalu on ehe tõestus sellest, kuidas ka väike maalapp ning mõned...

AGROTURISM ESITLEB: Jaanihanso talu lugu

Talu, kus muutuvad nii maitsemeeled kui eelistused „Ma muidu siidrit ei joo“, on lause mida Jaanihanso Siidritalus kuuldakse koos tervitusega päris tihti.  Sel hetkel peremees ja perenaine juba...

JÄERELEVAADATAV: Veebiseminar “Toidukultuuri edendamine läbi agroturismi” 24.11.2021

24. novembril toimus koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti tippkoka Joel Ostratiga agroturismi veebiseminar “Toidukultuuri edendamine läbi agroturismi”. Veebiseminari...

Veebiseminar “Toidukultuuri edendamine läbi agroturismi” 24.11.2021 kell 10:00-11:00

Koostöös Eesti tippkoka Joel Ostratiga viime 24. novembril 2021 kell 10:00-11:00 läbi ühe tunnise veebiseminari, mille käigus jagab Joel mõtteid ja soovitusi, kuidas on võimalik edendada Eesti...

Kaspri talu lugu: Uisapäisa tehtud otsusest traditsioonilise Eesti taluni

Uisapäisa tehtud otsusest traditsioonilise Eesti taluni Avatud talude päeval ja ka agroturismi raames on Eestis võimalik külastada väga mitmeid erinevaid talusid. Palju on neid, kes kasvatavad...

Meediasuhtluse praktiline veebikoolitus agroturismi taludele

Koostöös kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid oleme korraldamas kõikidele agroturismi huvilistele meediasuhtluse praktilist veebikoolitust 18. novembril 2021 algusega kell 13:00-14:30....

Wile alpaka farmilugu: Meil ei olnudki plaan B-d

Alpaka farmi perenaine: meil ei olnudki plaan B-d Millega hakata tegelema, kui oled otsustanud maale elama minna? Võiks ju hakata pidama näiteks alpakasid, oli eluaeg Nõmmel elanud Evelini ja suure...

Agroturismi seminar 2021

28. oktoobril 2021 toimub koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonnaga Agroturismi seminar. Seminar toimub Põllumajandusuuringute Keskuse Jäneda hoone suures...

Murimäe talulugu: Tükike eksootikat Lõuna-Eestis

Selleks, et jõuda kohta, kus aeg peatub ja hing on rahul, pole üldse vaja teise maailma otsa minna. Isegi lennukipiletit pole mõtet osta, sest vaid mõne tunnise sõidu kaugusel Tallinnast asub...

PRESSITEADE: Sel nädalal loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja. „Agroturism on Eestis...

Agroturismi rahvusvaheline seminar 11.11 Jänedal

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa...

Hinnatud veisekasvataja jagab parimaid retsepte veiselihast

Agroturismi projekti liikmete tegevusalad on mitmekesised – alates taimekasvatusest lõpetades suurte veiste kasvatamisega. Hiljuti võtsime ühendust Jane Mättik’uga, kes on igal juhul...

Kellele on loodud kaardirakendus ning kuidas seda kasutada

Agroturismi talusid on üle Eesti kuid kuidas mööda Eestimaa looklevaid teid nendeni siiski jõuda? Oleme pikalt mõelnud sellele, kuidas taludeni jõudmine teha võimalikult lihtsaks ning nüüd...

Kaardirakendus Agroturismitalude leidmiseks

Suvi on möödunud märkamatult ning väljasõite, ekskursioone ning tegevusi on olnud tohutult palju! Kui vaadata tänavuse suve kõige positiivsemat poolt, siis statistika kohaselt ei ole Eestlased...

Väljasõit agroturismi taludesse

27. Juuni on agroturismi projekti jaoks tähtis päev, sest esmakordselt korraldame unikaalse ekskursiooni agroturismi taludesse. Külastame Andri-Peedo kitsefarmi, Uue-Saaluse veinitalu ning...

Läheme vaatame üheskoos, kuidas tuleb jaanitoit lauale!

Jaanipäev on mõistagi Eesti üks oodatuim tähtpäev, sest tähendab see grillimishooaja algust, suviseid lõkkeõhtuid ning otseloomulikult head toitu! Kas teadsid, et meil kõigil on võimalik...

Tagasi

Kui moodsad Eesti talud ikkagi on? Valminud on põnev podcasti sari „Moodne Talu“

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
07.12.2022

Kui moodsad Eesti talud ikkagi on? Valminud on põnev podcasti sari „Moodne Talu“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi koostöös on valminud uhiuus 5-osaline podcasti (eesti keeli taskuhääling) sari nimega „Moodne Talu“ kus tuuakse kuulajateni lugusid moodsatest Eesti taludest.

Taluliit on alustanud podcasti seeriatega „Moodne talu“ eesmärgiga tutvustada põnevaid lugusid laiemalt toidutootjatele ja tarbijatele: põllumajandustootjatele, hobi-talunikele, profikokkadele, aga ka kirglikele kodukokkadele, ja kõigile eesti toidu nautijatele, kes mõjutavad seda, kuidas me praegu toitu toodame, valmistame ja sööme. Moodsa talu podcastides toome teieni inspireerivaid lugusid Eesti taludest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on tegemist põneva sarjaga, mis toob kuulajateni lood Eesti väiketaludest. „Podcastis räägime, et piim ei ole vaid piim ja õun vaid õun vaid, et puhta toidu tootmine on ka poliitiline ja sügavalt isiklik avaldus selle kohta, kes me tahame olla ja millises maailmas loodame elada.“

Eestimaa Talupidajate Keskliit lõi 2018. aastal Eestis agroturismi võrgustiku, kuhu kuuluvad põllumajandustootjad, kes on oma tegevust mitmekesistanud turismiteenustega ja seda peamiselt selle eesmärgiga, et oma tootmist ja toodangut tarbijatele laiemalt tutvustada. Eesti  agroturismi talude tuntuse suurendamiseks viib läbi Eestimaa Talupidajate Keskliit erinevaid tutvustavaid tegevusi. Sel aastal soovisime agroturismi tutvustada ka uute kanalite kaudu ning selleks valisime tänases maailmas väga populaarseks saanud podcast-i, ehk taskuhäälingu formaadi. Podcast-ides räägime erinevate agroturismi taludega ning läbi selle toome inimesteni lood toidutootmisest, põllumajandusest ja maaettevõtlusest laiemalt. Podcastidest on valminud ka videod, mida on võimalik peagi jälgida meie Taluliidu Youtube kanalis. Soovime selle teavitusvormiga kõnetada rohkem noori ja ka käsitletud teemad erinevates episoodid on just selle suunitlusega valminud. Agroturismi podcast-id toetavad ETKLi üldist kommunikatsiooni agroturismi tutvustamiseks.

Moodsad talulood toob teieni Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga.

Podcastid on kuulatavad Spotifys: https://open.spotify.com/show/3yOoJTw5g0xg3GrAtL4Jwx?si=8c2a77e84d754069
ning peagi nähtavad ka videopildiga youtube kanalil: https://www.youtube.com/@eestimaatalupidajatekeskli8024/videos

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism ei võrdu maaturismiga, vaid on selle oluline tugiharu. Kui maaturismiga saavad tegeleda pea kõik maapiirkonnas tegutsevad turismitalud, siis agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine.

Lisainfo:

Kerli Ats
ETKL tegevjuht
kerli@taluliit.ee
+372 5647 5660

Tagasi

“MOODNE TALU” podcast episood 1 – Wile Alpaka Farm

Meil on rõõm anda teada, et on valminud Agroturismi podcasti sari “Moodne talu” esimene episood, kus külastame Järvamaal asuvat Wile Alpaca Farmi. Peagi on kõik episoodid kuulatavad nii Spotifys kui ka Taluliidu youtube kanalis videopildiga.
Podcast on leitav nii Spotify keskkonnas kui ka videopildiga youtube kanalis.
“Moodne talu” podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni inspireerivaid lugusid Eesti moodsatest taludest, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid piim ja õun vaid õun vaid, et puhta toidu tootmine on ka poliitiline ja sügavalt isiklik avaldus selle kohta, kes me tahame olla ja millises maailmas elada.
Moodsa Talu podcasti toob Teieni Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga.

Tagasi

Agroturismi 2022. aasta kokkuvõttev seminar

Meil on rõõm anda teada, et 13.12.2022 toimub koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonnaga Agroturismi 2022. aasta kokkuvõttev seminar. Seminar toimub Põlvamaal Kodas restoran seminarisaalis (Siidrikoda, Valgjärve, 63419 Põlva County) algusega kell 11:00.

Seminar on mõeldud kõikidele agroturismi taludele ja agroturismi huvilistele.
PS! Kohtade arv on piiratud!

KAVA:
10:30  11:00 Kogunemine ja tervituskohv
11:00  11:30 Agroturismi tegevuste kokkuvõte 2022
11:30  12:00 Nutirakenduse tutvustus – Farmlike
12:00  13:00 Turismitoote disainist ja kestlikust maaturismist (ja loodusturismist) – Marika Kose
13:00  14:00 Tootmise tuur koos degusteerimisega
14:00  14:30 Agroturismi kogemused agroturismi liikme Viinamärdi talu poolt – Annemari Polikarpus
14:30  16:00 Arutelu tuleviku agroturismi edendavate tegevuste vajaduste kaardistamine ja võimalikud ühisprojektid

Registreerimine: https://www.surveymonkey.com/r/PVBYYWK 

Tagasi

AGROTURISM ESITLEB: Allikasilma elamustalu lugu

Teise ringi elamusi täis talu

Talu ei pea tähendama alati sadu hektareid maid või meeletult suurt loomakarja. Allikasilma Elamustalu on ehe tõestus sellest, kuidas ka väike maalapp ning mõned loomad võivad pakkuda elamuste rohket talutunnet.  

Ühel hetkel pidid Martin ja Kadri Brecher oma Kohila maja maha müüma ning leidma uue kodu. Erinevaid kuulutusi sirvides jäi Kadri silm pidama Vana-Kaiu külas asuva kuulutuse peale. „Vaatasin kuulutust ja sain aru, et see on minu järgmine kodu,“ meenutab Kadri ning lisab, et oleks selle maja ostnud ka siis, kui see oleks asunud kuskil teiselpool Eestit. „Minul polnud mingit tunnet, päris mitu aastat ei saanud ma aru, et mida ma teen siin,“ ütleb naljatledes abikaasa Martin. Uue kodu asukohaga on pere aga vägagi rahul. „Maal on hea ja lihtne elada ja ka logistilises mõttes on meie asukoht väga soodne,“ ütleb Martin ning toob näiteid sellest, kuidas Vana-Kaiust jõuab tunni ajaga nii Tallinna kui Pärnu.

Pidev pere täienemine

Maja ostuhetkel polnud see elamiseks kõlbulik, kuid aastaga saadi uus kodu nii kaugele, et terve pere sai sisse kolida. Sellel hetkel kuulus perre lisaks Kadrile ning Martinile neli last, vanaema ja mõned kassid ja koerad. Kuid peatselt hakkas pere täienema ning teeb seda orgaaniliselt siiani. Kaheksasaja ruudune hobutall talumaja kõrval annab selleks õnneks soodsad võimalused. Intervjuu hetkel elavad Allikasilmal lambad, kitsed, jänesed, tšintšiljad, koerad, kassid, haned, pardid, hiidteod, kalkunid, kanad, kalad ja kaks vähki. Juba nädal hiljem sai Allikasilma Elamustalu aga täiendust raagritsikate näol. Enamus loomi on nn teise ringi loomad. „Me pole loomade võtmist eraldi plaani võtnud. Kõik on käinud läbi juhuse või loomuliku protsessi ja jätkame samamoodi ka tulevikus,“ ütleb Martin. Ka perenaine Kadri on sama meelt ning ütleb, et teise ringi loomad on ka palju lojaalsemad.

Allikasilma Elamustalu on selles mõttes eriline, et kõik kes seda talu agroturismi raames külastavad saavad loomade ja lindudega ka otsekontaktis olla. „Nad on meil sellised sõbralikud ja suhtlejad. Tuleb vaadata, et nad külastajatele tasku ei poeks,“ naerab Kadri. Loomad tegelikult ongi justkui selleks treenitud. Peremees Martin ütleb, et see on tulnud ajaga. „Neile tulebki teha palju pai, siis nad saavad aru, et inimene ei tee neile halba ning tekib usaldus.“ Allikasilmal on üsna tavaline, et kõik külalised viiakse enne tallist läbi ja alles siis pakutakse toas kohvi. „Meil on lihtsad reeglid. Kõigepealt vaatame haned ja lambad üle ja siis on lootust ka kohvi saada,“ naerab Kadri.

Lamba elu kui kuninga kassil

Kõik Allikasilma Elamustalu loomad on ülivõrdes armsad, kuid ühe kohta võib öelda ka, et tegemist on lausa kohaliku superstaariga. Tema nimi on lammas Möki.

„Mökiga oli selline lugu, et ema hülgas ta ja siis meil ei olnud muud valikut kui ta tuppa võtta, sest kes ikka oleks tahtnud talvisel ajal teda minna talli iga paari tunni tagant söötma,“ ütleb Martin. Nii pandigi Mökile mähkmed jalga ning ta õppis diivani peal lõõgastumise ja telekavaatamise ära. Ööseks pandi ta võrevoodisse koos teki ja padja ning loomulikult „head ööd musiga“ magama. „Elu nagu kuningakassil,“ ütleb Kadri. Sellel eluperioodil õppis ta ka inimesel järgi käima ning teeb seda siiani. Samuti hüppab ta nüüd tuppa pääsedes esimese asjana just diivani peale telekat vaatama.

Rebase ja varese ajutine peatuspaik

Eelmisel aastal tuli tallu ka rebane, aga peale seda tuli tallu ka hulkuv koer, kes ajas rebase minema. „Kui ma autoga sõites veel teda näen ja hüüan teda, siis ta jääb korraks seisma, kuid enam lähedale ei tule,“ ütleb Kadri. Talus viibides istus rebane aga kenasti koduõue trepil, haukus ning nõudis süüa. „Koerakrõbinad talle ei meeldinud, kuid koertele mõeldud konserv maitses jälle väga hästi, samuti kassikrõbinad,“ meenutab Martin. Hirmu, et rebane võiks kanade kallale minna aga ei olnudki, sest kõht oli tal juba pakutavast toidust täis. Tegelikult hakkaski pererahvas just vanarahvatarkusest rebast toitma. „Olin kuulnud, et kui toidad rebast, siis ta ei murra su koduloomi ja see töötaski,“ ütleb Kadri. Ühel suvel elas Allikasilmal ka üks sõbralik vares. „Ta leiti Tallinnast ühe lastekodu hoovist. Millegipärast ei olnud tal sabasulgi ning seetõttu ei saanud ta lennata. Toitsime siin teda nii kaua kuni ta sabasuled kasvasid. Lõpuks ta õppis lendama ja lendaski ära,“ meenutab Kadri.

Teravad elamused

Aga elamusi saab Allikasilma talust veel teisigi. Näiteks teravaid. Peremees Martin nimelt kasvatab koos oma vennaga erinevaid tšillisid. „Oleme aastaid proovinud kasvatada erinevaid sorte ja katsetanud, mis kõige paremini töötavad.“ Selle käigus on Martini sõnul kasvatatud ka tšillisid, mille maitsmise järgselt on kulunud pea tund aega, et hingamine uuesti normaalsesse rütmi saada. „Siis sai küll mõeldud, et miks seda üldse vaja teha oli,“ naerab Martin. Kuigi õues on juba külm ja lumi, siis Allikasilma Elamustalu kasvuhoones käib endiselt vilgas tšillide kasvatamine. „Septembris oleks olnud kahju tšillitaimi ülesse võtta, sest paljud neist polnud veel isegi õitsema hakanud,“ ütleb Kadri. Siis saigi kasvuhoonesse viidud õhksoojuspump ja lambid. Viimasel ajal on Martinile hakanud meeldima just habanerode kasvatamine ja maitse. „Minu jaoks on tegemist erilise tšilliga. Mulle meeldib nende lõhn ja maitse ja need sobivad hästi nii soolase kui magusa toidu juurde.“ Sellel aastal pakuvad nad jõuluturgudel ka tšillist elamust piparkoogi sees. „See on piparkook nagu piparkook ikka, kuid nii tainas kui glasuuris on tšillit. Julgemad saavad siis proovida, kas kannatavad välja,“ ütleb Martin. Allikasilma Elamustalus on ka varasemalt erinevaid tšillielamusi loodud. Näiteks tšillibeseede näol. Kõiki tooteid saab aga valida oma eelistuste järgi, sest vastavalt kangusele on tooted tähistatud kas rohelise, kollase või punase märgiga.

Loomade läheduse ja tšillise maitseelamuse juurde pakutakse Allikasilma Elamustalus ka erinevaid töötubasid. Samuti saab seal pidada sünnipäevi. „Päris kindlasti on meil Eesti kõige väiksem elamustalu ja võibolla oleme üldse kõige väiksem talu. Meil ei ole väga palju maad, meil pole väga palju loomi, aga elamusi on meil küll palju,“ ütleb Martin.

Tagasi

AGROTURISM ESITLEB: Jaanihanso talu lugu

Talu, kus muutuvad nii maitsemeeled kui eelistused

„Ma muidu siidrit ei joo“, on lause mida Jaanihanso Siidritalus kuuldakse koos tervitusega päris tihti.  Sel hetkel peremees ja perenaine juba teavad, et suure tõenäosusega unustatakse see lause peale külaskäiku jäädavalt.  

„Me oleme nii harjunud juba sellise vabandava sissejuhatusega,“ naerab Jaanihanso Siidritalus peremees Alvar Roosimaa ning lisab, et see on ühtlasi ka märgiks, et siidrit ei peeta täiskasvanud inimesele sobivaks joogiks. Enamjaolt muutub Jaanihanso Siidritalus nii see tõekspidamine kui ka maitsemeel. Mida kauem talus viibid, seda suurema muutuse ka läbi teed. Näiteks peremees ja perenaine ise ütlevad, et on siidritalu pidamise ajal mõlemad vabanenud suhkrusõltuvusest ehk magusast joogieelistusest.  „See on jookidega professionaalselt tegelemise paratamatu kaasmõju. Eelistame kodus kõige kuivemaid ja vähem magusaid jooke,“ ütleb Alvar.

Esimene talusiider

Roosimaad on Jaanihansol olnud alates 2000ndast aastast saadik. „Meie teadmine talu ajaloost pärineb kohapealt leitud ürikutest ja värava tagant mööda jalutanud vanemate külaelanike mälestuskildudest.“ Ajaloost pärit olulised infokillud on saanud olulist täiendust Roosimaade enda tegevustest, sest pidevalt on seal elatud aja jooksul taluelu edendatud. Üks märgilise tähtsusega aasta Jaanihansol on 2013, sest just siis ajati äsja remonditud garaažist auto välja ja osteti asemele siidritünnid ja õunapress ning valmistati esimene talusiider- No.12 Vintage 2013.

Sealt edasi osteti juba üle põllu pikalt silma riivanud vana kolhoositöökoda, mida hakati renoveerima 2014. aastal. Kombainide ja traktorite varjualune kohendati soojaks ja ilusaks ning sisse kolisid kääritusvaadid ja õunapress. Aga ka see polnud veel kõik. 2017. aastaks renoveeriti vabriku kõrval asetsevast töökojast CiderHouse nimelise vastuvõtukeskus, kus korraldatakse sündmusi ja siidrimaitsmisi. „Siidritootmise loomine sündis soovist teha elus midagi täiesti uut ja valmistada midagi reaalset ja käegakatsutavat. Pusletükid siidrivabriku alustamiseks olid justkui kõik olemas, tuli nad üles leida ja kokku panna,“ ütleb Alvar. Kodust siidrit-õunaveini olid nad alati valmistatud ning maa ja talu olid ka olemas. Käsitööõlle tulekuga käimalükatud joogirevolutsioon ehk igavatele tööstuslikele produktidele kvaliteetsete ja huvitavate toodete loomine oli samuti just selleks ajaks Eestisse jõudnud ning tundus, et aeg on küps ka Jaanihansol intensiivsemaks tegutsemiseks.

Eesti suurim pirnikasvatus

Tänaseks kasvab Jaanihansol üle 5 300 õunapuu. Kõik olemasolevad õunasordid sobivad ideaalselt siidri tegemiseks.  Kindlameelne peremees ütleb, et Jaanihanso põhimõte on kasvatada sorte, mis on meie regioonile omased ja siin ajalooliselt kasutusel olnud. „Me ei püüa sisse tuua ja juurutada traditsioonilisi Inglismaa või Prantsusmaa siidriõunasorte.“ Lisaks silmapaistvale õunaaiale asub Jaanihansol veel üks tõeline vaatamisväärsus: Eesti suurim pirniistandus. „Kuna Eestis pirne suures mahus üldse ei kasvatata, siis oleme oma perrytootmise suurendamiseks istutanud maha ligi 1 200 pirnipuud, mis peaks olema Eestis suurim istandus.“ Perry- sõna pole eestlastele aga kuigi tuttav. „Valdav osa külastajatest isegi ei tea, et pirnidest valmistatud jook ei ole mitte pirnisiider vaid perry.“ Perryt peab Alvar ka kõige erilisemaks Jaanihanso valikust just selle harulduse ja erilise maitse pärast.  Katsetamiseks on maha pandud ka sadakond kirsipuud, millega varsti saab hakata katsetama. „Ootame ja vaatame, kuidas puud kasvavad ning kui juba kirsse saab, siis proovime midagi uut teha. Kindlasti saab neist nii siidrit kui muud põnevat valmistada,“ on Alvar ootusärev.

Hoolimata sellest, et Jaanihanso siidrid on saanud mitmeid väärikaid auhindu, valitakse väga hoolikalt millistel konkurssitel osaleda. „Auhindu jagatakse joogimaailmas palju, võistlusi on erineva tasemega ja erineva eesmärgiga. Kuna igasugune medal pudelisildil meeldib ostjale, siis jagatakse neid raha eest lahkesti,“ ütleb Alvar, kuid lisab, et nemad osalevad võistlustel vähe ja hindavad ainult neid auhindu, mis on tulnud professionaalse žüriiga konkurssidelt. „Meeldejäävad on olnud kuldmedalid ja kogu kategooria parima tunnustused maailma suurimalt siidrikonkursilt Michiganis Great Lakes´is. Eesti sommeljeede poolt antud Eesti Parima Siidri 2020 ja Eesti Parima Vahuveini 2021 kuldmedalid on eriti toredad selle poolest, et võrreldud on koduste konkurentide-kolleegide vastu.“

Siider on ja jääb

Jaanihanso tootevalikus on üle kahekümne erineva toote. Läbi aegade on kujunenud välja kindlad traditsioonilised siidrid, mida igal ajal vajatakse: elegantne kuiv Brut, kergemad Sec ja Doux ning suvine ülipopulaarne Rosé. Alvar ütleb, et siider pole Eestis siiski kuigi glamuurne joogikategooria ning seetõttu on selle tootjaid ka vähemaks jäänud, kuid samas toob plussina välja selle, et kui trendikad vahujoogid tulevad ja lähevad, siis siidril on kindel kultuuriline taust ja ta jääb alati alles. P“ole muret, et ühel päeval keegi enam tõesti siidrit ei jooks.“  Nii Jaanihanso CiderHouse üritustel osalejad kui agroturismi raames käivad külalised tõestavad Jaanihanso toodangu kaasaostmisega sama asja.

Siidritalu igapäevaelu on aga äärmiselt mitmekülgne. „Meie tööjaotus peres on vastavalt igaühe erilistele oskustele.“ Perenaine Veronika hoolitseb kogu Jaanihanso digitaalse väljanägemise ja kuvandi eest ja Alvar tootmise ja protsesside füüsilise toimimise eest. Nende asjade vahel ja lisaks on veel palju asju, mida tehakse koos või vastavalt sellele, kuidas on aega ja jõudu.  „Nagu iga oma ettevõtmise puhul, olenemata valdkonnast, on parim see, et saab ise otsustada ja teha, langetada valikuid ja neid ellu viia,“ ütleb Alvar. Kõige ägedam on aga see, et siidritootmine on niivõrd mitmekülgne. „Õige siidritootmine on tegelikult päris suures osas põllumajandus, aga sisaldab ka piisavalt suhtlemist, reisimist ja loomingulist tegevust. Kuidas neid erinevaid elemente omavahel õigesti tasakaalustada ja teha kõige rohkem just seda, mis kõige rohkem meeldib, on ilmselt rahulolu võti. Seda, et kõik on tore ja iga päev on pidu, tuleb kuvandina turundada, aga tegelikult see muidugi päriselus võimalik ei ole,“ tunnistab Alvar.

Tagasi

JÄERELEVAADATAV: Veebiseminar “Toidukultuuri edendamine läbi agroturismi” 24.11.2021

24. novembril toimus koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti tippkoka Joel Ostratiga agroturismi veebiseminar “Toidukultuuri edendamine läbi agroturismi”. Veebiseminari käigus jagas Joel oma kogemusi toitlustus maailmas ning jagas ideid, soovitusi ja nippe kuidas on võimalik edendada Eesti toidukultuuri läbi agroturismi.

Seminar on järelevaadatav kõikidele soovijatele:

Tagasi

Veebiseminar “Toidukultuuri edendamine läbi agroturismi” 24.11.2021 kell 10:00-11:00

Koostöös Eesti tippkoka Joel Ostratiga viime 24. novembril 2021 kell 10:00-11:00 läbi ühe tunnise veebiseminari, mille käigus jagab Joel mõtteid ja soovitusi, kuidas on võimalik edendada Eesti toidukultuuri läbi agroturismi tegevuste.
Veebikoolitus on mõeldud kõikidele agroturismi taludele ja agroturismi huvilistele.
Registreerminine kuni 23.11.2021
Regsitreeri veebikoolitusele siin: https://www.surveymonkey.com/r/LQX6H5Y

Tagasi

Kaspri talu lugu: Uisapäisa tehtud otsusest traditsioonilise Eesti taluni

Uisapäisa tehtud otsusest traditsioonilise Eesti taluni

Avatud talude päeval ja ka agroturismi raames on Eestis võimalik külastada väga mitmeid erinevaid talusid. Palju on neid, kes kasvatavad põnevaid taimi või ka Eesti mõttes eksootilisi loomi või on hoopis põnevad mõne erilise toote poolest. Aga kus on tavaline traditsiooniline Eesti talu koos mitmete erinevate loomadega?

Üks selliseid on näiteks Tartu lähistel asuv Kaspri talu. „Maa elust me ei unistanud, kuid mingi aeg suvel on linnas väga igav ja seepärast hakkasime endale suvilat otsima,“ meenutab perenaine Ragne Kärner-Neevits. Valituks osutus üks üle saja aasta vana ning 25 aastat tühjana seisnud talumaja.  Aasta oli siis 2006. „Alguses käis meil lihtsalt palju külalisi. Nautisime ühiseid talguid. Küll koristasime, trimmerdasime võsa ja istutasime uut metsa. Maja oli siis veel muldpõrandaga ja isegi aknad lasid tuult läbi.“ Juba kahe aasta pärast oldi aga enam kui kindel, et tuleb päriseks maale kolida.  See oli aeg, kus pere esimene laps pidi hakkama koolis käima ning sellega seoses oli vaja teha püsivaid otsuseid. „Otsustasime, et meie laps ei lähe mitte linnakooli vaid Kuuste kooli,“ ütleb Ragne.

Uisapäisa otsus

Aga kui juba taluhoone olemas ja paikseks jäätud, siis kaugel need loomadki enam on. Kõigepealt võeti koer ja kümme kana ning lambad tulid majapidamisse 2013ndal aastal. „Ostsime ühe jäära ja kaks utte. Tagantjärgi võiks öelda, et see oli uisapäisa tehtud otsus. Kõik sõbrad utsitasid tagant, et maaelu ilma loomadeta on mõttetu.“  Lambakari on tänaseks kasvanud aga rohkem kui sajapealiseks.  Talu külastajatele on lambatalled tõeliseks tõmbenumbriks. See toob kevadeti, tallede sündimisel ajal, kindlasti ka rohkem uudistajaid tallu. „Nüüdseks oleme juba viis aastat tegelenud lammaste näitamisega lasteaedadele ja koolidele. Muidugi on sealjuures ka kindel programm. Lastele meeldib väga lammaste söötmine ja paitamine,“ kirjeldab Ragne ning lisab, et tõelised laste lemmikud on hoopis kanad ja lemmiktegevuseks nende toitmine.  Kanad siblivad Kaspri talus vabalt ringi ning lähevad ööseks lauta. Aga ka see pole veel kõik. Taluõelt leiab veel ka jänesed, keda lapsed saavad kammida ja silitada. Tundub, et kõik Kaspri talu loomad on sama sõbralikud nagu pererahvas.

Üheltpoolt on Kaspri talu kohaks, kus lapsed saavad loomadega heas kontaktis olla, aga sellel on ka hariv aspekt. Lapsed näevad, kuidas loomad kasvavad ning kuidas talupidamine käib. Loomulikult on nii lastel, kes nii lasteaedade kui koolidega tulevad, kui ka peredel väga palju küsimusi talu- ja loomapidamise kohta üldisemalt. Näiteks uuritakse, kas lambad annavad ka piima. „Annavad küll, kuid mitte meie talus. Selleks on aretatud eraldi piimalamba tõug.“

Rekordiline saak

Kaspri talust leiab veel ka mesilased. Neid muidugi keegi nunnutama ei kipu. „Abikaasa emal ja onudel olid mesilased ja tänu neile tulid mesilased ka meie tallu.“ See on peremees Ormi Neevitsi hobi. Kui teiste loomade pidamine on pigem lihtne, siis mesilaste pidamine nõuab nende sõnul pikaajalisi kogemusi ja pidevat õppimist. „Erinevatel aastatel on meil läinud erinevalt. Mesilased on äärmiselt kapriissed. See võib õnnestuda või ka mitte.“ Näiteks 2017. aastal hävisid kõik pered. Uuesti alustati 2019. aastal, kui oli võimalik taotleda Leader programmi toetust. Selle raames ehitati mesila. Hoolimata aastatepikkusest kogemusest mindi koos abikaasaga ka Olustverre mesindust õppima. „Sel sügisel läks talvituma 48 pere.“ Suvine meesaak oli aga hea, lausa rekordiliselt hea. „Nii palju pole me siin talus kunagi mett saanud.“

Aga kui talus on juba olemas oma munad ja magus mesi, siis see on ideaalne pinnas millegi väga maitsva valmistamiseks. Pererahvas ise armastab väga pannkooke, kuid kõik kes on Kaspri talu kasvõi korra külastanud, on saanud maitsta talukooki. See võib olla nii mee-, porgandi- või ka õunakook. „Meie koogid teeb eriliseks Kaspri talu õhk, mida mujal pole. Kook süüakse alati ära nii et mitte midagi ei jää järgi. Need vanemad, kelle lapsed kodus kooki ei söö, on korduvalt küsinud retsepti. Kui olen selle andnud, siis pole see neil siiani veel õnnestunud,“ ütleb perenaine. Tuleb hakata purgiga õhku kaasa andma, mis muud.

Tagasi

Meediasuhtluse praktiline veebikoolitus agroturismi taludele

Koostöös kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid oleme korraldamas kõikidele agroturismi huvilistele meediasuhtluse praktilist veebikoolitust 18. novembril 2021 algusega kell 13:00-14:30.
Veebikoolituse viib läbi Hannes Hamburg, kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid asutaja.
Veebikoolitusel käsitletavad teemad:
· Millised on juhiseid ajakirjanike paremaks mõistmiseks ja tõhusama koostöö korraldamiseks
· Millised on meedia ootused, hoiakud ning tegutsemisprintsiibid
· Milline on mõjus sõnum
· Kuidas valida välja oma põhisõnumid ja õppida seda löövalt ja sujuvalt esitama
Registreerimine veebikoolitusele on avatud 17.11.2021-ni.
Registreeru veebikoolitusele siin: https://www.surveymonkey.com/r/3MB2RPN
Link veebikoolitusele saadetakse registreerinud osalejatele enne veebikoolituse algust.

Tagasi

Wile alpaka farmilugu: Meil ei olnudki plaan B-d

Alpaka farmi perenaine: meil ei olnudki plaan B-d

Millega hakata tegelema, kui oled otsustanud maale elama minna? Võiks ju hakata pidama näiteks alpakasid, oli eluaeg Nõmmel elanud Evelini ja suure osa linnas elanud Imre ehk perekond Heinsaarte plaan. Mõeldud-tehtud! 

Kõige enam uuritaksegi neilt, kust sellise mõtte peale tuldi. „Lihtsalt mõtlesime, et mis me seal metsa sees siis tegema hakkame ja kuidagi tulime just alpakade peale. Pean tunnistama, et see oli ka meie ainuke plaan,“ ütleb Wile Farmi perenaine Evelin Jenk- Heinsaar ning lisab, et sellel hetkel teati nendest nunnudest loomadest vaid nii palju kui netist oli võimalik leida. Selleks, et plaan A oleks kindel ja toimiks, mindi esialgu Saksamaale alpakade farmi, et omanda vajalikud teadmised ja kogemused. „Leidsime ühe suure farmi Saksamaal, kuhu läksime nii öelda praktikale.“

Alpaka polegi kaisuloom

2014. aasta alguses toodigi Wile farmi Järvamaal esimesed 11 alpakat. Need valiti välja samast farmist, kus praktikal oldi. Samal aastal sündis farmis esimene alpakabeebi ehk kria, kes sai nimeks mõistagi Wile (inglise keeles tähendab see ahvatlust). Hoolimata alpakade kaisuloomalikust välimusest ei meeldi neile eriti silitamine ja sügamine. „See ei ole tegelikult üldse nende teema, kui neid ei ole selleks eraldi harjutatud. Loomi annab ju milleks iganes treenida,“ ütleb Evelin ning lisab, et see pole ka nende eesmärk olnud. Wile farmis on loomade heaolu väga olulisel kohal, kuid siiski mitte esimesel kohal. „Esimesel kohal on pererahva heaolu, sest kui pererahval pole hea, siis pole ka loomadel,“ täiendab peremees Imre Heinsaar.

Aplakade elu kulgeb Wile talus stressivabalt ning neid proovitakse mitte külastajate poolt stressi viia. Seepärast ei viida külalisi ka näiteks loomade aeda. Aeg ajalt tuleb veel külastajaid harida selles osas, et nad loomadele süüa kaasa ei tooks ega annaks. „Ka toidul või inimesel, kes on loomadele liialt lähedal, võivad olla küljes haigused, mis loomale hästi ei mõju. Samuti on loomade sellisel kujul söötmine elamus külastajale mitte loomale. Samuti võib see viia ülesöötmiseni,“ ütleb perenaine. Üks selliseid „ohtlikumaid“ aegu on suvi, siis kui tullakse ühest talust teise.  Loomade tervise suhtes ollakse Wile farmis eriti hoolikad, sest elusloomade müük on farmi üks põhitegevusalasid. Lisaks müüakse ka alpakavillast erinevaid tooteid.

Robotniiduk vs alpaka

Viimasel ajal ostetakse paar-kolm-neli looma lemmikloomaks ja seda peamiselt noorte perede poolt, kes sarnaselt Heinsaartele on otsustanud maale kolida. „Kui sa nagunii elad maal ja sul on väheke suurem murulapp, siis ongi vaja otsustada, kas võtad robotniiduki või mõne alpaka. Kui on lapsed, siis võib kaalukauss kalduda alpakade poole,“ naerab Evelin.  Alpakade pidamises pole Evelini sõnul midagi keerulist ning kõik vajalikud teadmised antakse nende poolt ostjatele edasi. „Eesti kliima on tegelikult alpakadele ideaalne. Nad on harjunud kõrge temperatuurikõikumisega,“ ütleb ta. Päevasel ajal on alpakad Wile talus õues, kuid ööseks viiakse nad sisse, sest metsad on lähedal ja see tähendab, et jahtipidavad metsloomad on samuti lähedal. Ka alpakavillast toodete müügiga läheb hästi, sest see on allergiavaba ning oluliselt pehmem kui lambavill. „Lisaks peetakse alpaka villa seitse korda lambavillast soojemaks,“ teab Imre rääkida. „Kuna ta on nii pehme, on sellest riided ka mugavamad. Lambavill on liialt kare,“ lisab Evelin.

Päevad pole vennad

Pea kaheksa aastat alpakadega igapäevaselt koos olles ütlevad Evelin ja Imre, et tegemist on küllaltki suure iseloomuga loomadega. „Näiteks võivad nad kutsumise peale tulla, aga võib olla ka päevi, kus kutsud neid ja nad ei liiguta kõrvagi,“ ütleb Evelin. Siiski on nad valdavalt sõbralikud. „Nende kaitsefunktsiooniks on sülitamine, kuid seda nad peamiselt ei kasuta. Ta ei tule kunagi niisama sülitama. See on justkui tema viimane abivahend, mida ta enda kaitseks kasutab,“ teab perenaine öelda.  Oma pererahvaga käitub kari muidugi hoopis teisiti. Paljud neist naudivad pildistamise hetkel nende lähedust. Peremees räägib ka korrast, kuidas üks alpaka sikutas teda nööbist ning krabas siis ta mütsi hammaste vahele.

Kui looduses on tavaliselt nii, et igal liigil on oma tiinuse aeg, siis alpakad on selles suhtes erilised, et nemad saavad ise otsustada, millal nad poegivad. „Kuna alpaka ei laku oma kriat ise puhtaks, siis ta poegib tavaliselt ilusa ilmaga ja hommikul. Seda sellepärast, et päike kuivataks kria ära,“ räägib Evelin. Keskmiselt on tiinuse ajaks aga 11,5 kuni 12 kuud. „Meil oli siin üks loom tiine 397 päeva,“ toob Evelin näite.

Turism tuli ise tallu kohale

Nii nunnud loomad meelitavad aga loomulikult inimesi ligi. Tänaseks agroturismi pakkuvasse farmi jõudis turism aga plaaniväliselt. „Me asume sellises kohas, kust ei saa mööda sõita. Tee lihtsalt lõppeb meie maja juures ära. Siia kolides olid kohalikud aga väga uudishimulikud ja proovisid ikka justkui pooljuhuslikult meie juurde sattuda. Üsna pea saime aru, et tuleb nad kõik korraga kokku kutsuda ja näidata millega me tegeleme. Käisimegi siis ümbruskaudsed pered läbi ja kutsusime nad laupäevaõhtuks külla. Ütlesime, et tuleb tutvumisõhtu. Peale seda aga hakkasid tulema nende perede tuttavad ja sugulased kommikarbid näppus. Nad ütlesid, et olid kuulnud, et meil on siin erilised loomad ja nad tahaks ka näha. Nii me saimegi aru, et turism jõudis meie tallu,“ meenutab Imre.

Kõige enam külalisi käib Wile talust läbi Avatud Talude Päevadel, siis ulatub külalisi lausa paarituhandeni. Iga kord on pererahvas ka selleks rahvamassiks paremini valmistunud. Kui üle-eelmisel aastal olid päeva lõpuks mõlemal hääled rääkimisest ära, siis sel aastal kasutati rohkem kõlareid ja mikrofone. Seda, et saaks ainult ühe korra jutu sisse lugeda ja seda päev läbi lasta aga peremehe sõnul olema ei saa. „Ise peab ikka olemas olema. Inimesed tahavad ju küsida erinevaid asju ja näha seda päris elu.“ Küsimusi, mida küsitakse on  perenaise sõnul seinast seina. Mõned aga jäävad paremini meelde. Näiteks üks küsimus, mis pani mitmeks päevaks mõtlema- kas see millega nad tegelevad on töö või hobi. „Muidugi on olemas selliseid töid, mis on ainult töö, aga on ka selliseid töid, mida sa ei saa teha, kui see poleks ka su hobi. Näiteks muusikud on sellised, aga kindlasti ka loomakasvatajad,“ ütleb perenaine. „See on meie elustiil,“ täiendab peremees.

Tagasi

Agroturismi seminar 2021

28. oktoobril 2021 toimub koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonnaga Agroturismi seminar.

Seminar toimub Põllumajandusuuringute Keskuse Jäneda hoone suures saalis, Lääne-Virumaal, algusega kell 10:00. Seminari orienteeruv lõppaeg on kell 16:00.

Seminar on suunatud kõigile agroturismi teemast huvitatutele ning on kõigile registreeritud osalejatele tasuta.

Registreerimine on avatud kuni 21. oktoobrini 2021!

Osavõtjatel palutakse esitada kohapeal COVID tõend, kuid kohapeal on ka kiirtesti tegemise võimalus.

Agroturismi seminari ajakava:
10.00 – 10.30 Saabumine ja tervituskohv
10.30 – 10.40 Tervitussõnad ja sissejuhatus päeva; Gelis Pihelgas – Eestimaa Talupidajate Keskliit, projektijuht
10.40 – 11.00 Ülevaade Agroturismi tegevustest; Gelis Pihelgas – Eestimaa Talupidajate Keskliit, projektijuht
11.00 – 11.30 Koostöövõimalused EASi turismiarenduskeskusega; Piret Koodi – EAS Turismiarenduskeskus, kliendisuhete juht
11.30 – 12.00 Koostöö reisibüroo vaatevinklist; Hele Lahtvee, Go Travel, projektijuht
12.00 – 13.00 Lõuna Musta Täku Tallis
13.00 – 13.30 Näpunäiteid turundusest; Tarmo Pihelgas
13.30 – 14.00 Agroturismi talu kogemusi praktikult; Külli Eller – Piesta Kuusikaru talu, Pärnumaal
14.00 – 14.30 Kuidas üles ehitada kohalikku koostöövõrgustikku
Sirje Kuusik – Kuusiku talu perenaine ja Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal juhatuse liige
14.30 – 14.50 Kohvipaus
14.50 – 15.20 Avatud talude päev (korraldamisest ja vastuvõtjate kogemustest); Reve Lambur – Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja
15.20 – 15.55 Arutelu (Agroturismi arendamine: kampaaniad, võrgustiku tegevused, õppereisid, koolitused)
16.00 – … Päeva kokkuvõte ja seminari lõpetamine

Registreerimine seminarile toimub siin: 
https://www.maainfo.ee/index.php?id=7527&page=3394&

Tagasi

Murimäe talulugu: Tükike eksootikat Lõuna-Eestis

Selleks, et jõuda kohta, kus aeg peatub ja hing on rahul, pole üldse vaja teise maailma otsa minna. Isegi lennukipiletit pole mõtet osta, sest vaid mõne tunnise sõidu kaugusel Tallinnast asub imeilus koht, kus serveeritakse maailmas auhinnatud veine,  seal on toit, mis suudab pakkuda erimaade maitseelamusi ning vaade nõlvadele, mis meenutab pigem Itaaliat kui Eestit. Lisaks kasvavad seal viinamarjad, oliivipuud ja isegi 75-aastane aaloe. See on Murimäe Veinikelder.

Kõik algas natuke vähem kui kümme aastat tagasi kui perre võetud kuldne retriiver Muri sai trahvi vales kohas ujumise eest.  „Ta käis avalikus rannas ujumas ning sai viis euri trahvi,“ ütleb Murimäe Veinitalu perenaine Janika Ilves ning lisab, et just sealt sai alguse mõte, et perre võetud koeral võiks olla võimalus trahvi saamata ujumas käia ning mis seal salata, endalgi oleks hea ennast nädalalõppudel laadimas käia. Nii alustaski sel hetkel veel Tartus elav ja aiandusäriga tegelev pere maakodu otsinguid. „Eks sellised ajutised asjad kipuvadki olema just need kõige püsivamad. Muri sai järve ja meie saime abikaasaga töökohad,“ ütleb ta.

Viltune maa ja võsa

2012. aastal leitigi Otepää vallas, Truuta külas võssa kasvanud maakoht. „Pidasime auto maakivi müüride juures kinni ja uurisime heina niitvalt tulevaselt naabrinaiselt lähemalt. Tuli välja, et kuus hektarit on müügis, millesse mahtus ka piir järvega ja imetlusväärsed nõlvad. Otsisime maaomaniku ülesse ja varsti tegime tehingu.“ Janika ütleb, et esialgu nad nõlvades midagi imetlusväärset siiski ei näinud. „Naersime, et isegi kartulit pole kuhugi maha panna, sest igal pool on maa viltu.“ Kutsikaeas Muri tegi aga koerustükke. Kui pererahvas istutas maja ette ühe viinapuu, siis näris Muri selle tükkideks. Järgmisel aastal hakkasid näritud viinapuu pistikud siin-seal aga kasvama. „Siis oli meil ka selge, mida selle järsu nõlvaga teha tuleb,“ meenutab Janika.

Tänaseks on viinapuid nii nõlvadel kui kahes suures kasvuhoones. Kasvuhooned on Janika sõnul kindla peale minek, sest kindlustavad igal aastal kindla saagi, kuskil 800 kilogrammi. Murimäe Veinitalu viinamarjad maitsevad kõigile ning neid tuleb kaitsta nii lindude, herilaste, karude kui rebaste eest. Need viimased on kõige kavalamad ning võivad marjad tühjaks lutsutada ka võrgu alt. Kuigi ostetud said veinisordid, siis üks sort osutus hoopis söögimarjaks. „Ostsime veinisordi pähe, kuid tuli välja, et on hoopis midagi muud,“ ütleb Janika. See sort pakub mõistagi talu külastajatele väga palju huvi ning perenaine võtab tihti külaliste saabumisel ühe kobara küljest ning annab Murimäe viinamarju lahkelt maitsta. Janika käib külalistega läbi nii kasvuhooned, imelise nõlva kui ka kogu veinitootmise protsessi. Selleks, et kõike oma silmaga näha, on vaja vaid kodulehel registreerida. Murimäe Veinitalus ollakse innovaatilised ja nii võib kodulehelt leida näiteks kontaktivaba- kui ka veebipõhise veinidegustatsiooni. Aga see pole kaugeltki kõik. Murimäel korraldatakse ka kontserte, seal on võimalus kogeda glampingut aga ööbida ka spetsiaalses külaliskorteris, samuti on suveperioodil avatud suvekohvik. Regulaarselt korraldatakse ka erimaade teemalisi õhtusööke. Hiljuti toimusid näiteks Mehhiko, Provence ja Gruusia maitseküllased õhtud.  Perenaine ise selles kõiges mingit erilist innovatsiooni ei näe. „Need teenused on kõik omavahel seotud ja meie enda jaoks väga loogilised. Tahame teha nii, et endal oleks huvitav, siis on külastajatel ka.“ Lisaks avaldab ta, et plaanivad hakata lähitulevikus tegema ühe viinamarja põhiseid õhtusööke. „Tahame näidata kui erinev võib olla ühest ja samast viinamarjast tehtud vein.“ Külalistele meeldib Murimäel väga. Imeline terassivaade nõlvadele, suurepärane sisedisain koos ehtsate oliivipuude ja 75-aastase aloepuuga tekitavad tahes tahtmata tunde, et oled puhkusereisil.

Viinamarjad- mitte ainult veini valmistamiseks

Janika on ka ise suur kokandushuviline ning seepärast on ta proovinud ka viinamarja lehti maitseelamustena kasutada. Ja seda päris edukalt! Näiteks on Murimäe menüüs viinamarjalehtede pesto. See ei ole salaretsept. Janika on lahkelt nõus jagama selle koostisaineid. „Juust, õli, pähklid ja viinamarjalehed. Pähklitena kasutame peamiselt india pähkleid ja vahekorrad segan kokku oma äranägemise järgi,“ ütleb ta. Janika sõnul saab viinamarjalehtedest ka suurepärast taimeteed teha. „Uskumatu on see, et erinevatest sortidest tuleb erineva maitsega tee. Maitselt on see peamiselt puuviljane, meenutades vaarikat ja õuna,“ ütleb ta.

Murimäe Veinitalu toodangut jaemüügist ei leia. Põhjus selleks on väga lihtne! „Meil on kogused nii väiksed ja need ostetakse meil kohapealt suuresti ära. Suured jaeketid pakuvad väiketootjatele tihti ka karme tingimusi. Me usume, et kogu tegemine peab fun olema. Ei saa olla nii, et teeme hambad ristis tööd selleks, et suurketi tellimust täita.“ Murimäe veinid on aga klass omaette. Näiteks kannab kaks neist märgist „Aasta vein 2021“. See saadi Eestis korraldatud veinivõistlusel, kus omavahel võtsid mõõtu veinid Itaaliast Austraaliani ning sommeljeed hindasid veine pimedegustatsioonil. „Meie kaks veini said seal auhinnatud.“ Samuti said Murimäe veinid sellel aastal Eesti-Läti-Leedu maavõistlusel „Baltic Cup“ kaks esikohta ja ühe kolmanda. Tundub, et funiga saavutab nii mõndagi.

Tagasi

PRESSITEADE: Sel nädalal loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

„Agroturism on Eestis suhteliselt uus mõiste. Eestimaa Talupidajate Keskliit on selle teadlikult fookusesse võtnud kui põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamise võimalusena alates 2018. aastast. Suur austusavaldus neile tegijatele, kes on otsustanud läbi agroturismi põllumajandustootmist tutvustada,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab et nõuandva koja peamisteks ülesanneteks on edasiste tegevuste planeerimine, et senisest veelgi tugevamini aidata läbi praktiliste teadmiste ja oskuste Eestis agroturismi edendada.

Hetkel pakub Eestis agroturismi lisateenusena üle kolmekümne põllumajandusettevõtte. Kõigisse neisse ettevõtetesse on võimalik minna kohapeale talueluga tutvuma.  „Agroturism on üha enam Eestis populaarsust koguv ning meil on väga hea stardipunkt – eeltöö on tehtud ning nüüd on vaja tegeleda agroturismi teenuse kvaliteedi arendamisega, et pakkuda ühtlaselt kõrgelt kvaliteeti ning läbi selle populariseerida põllumajandustootmist Eestis,“ ütleb äsja nõuandva koja esimeheks valitud Wile Alpaca farmi esindaja Imre Heinsaar.

Esimese nõuandva koja koosoleku peamiste teemadena, esimehe Imre Heinsaare ja aseesimehe Külli Elleri ametisse valimise kõrval, võeti arutluse alla ka tuleviku strateegilised eesmärgid, mis puudutavad Euroopa Liidu rohelepet üldiselt. Kerli Atsi sõnul näevad agroturismi ettevõtted potentsiaali olla eestkõnelejad, aidates tõsta inimeste teadlikkust jätkusuutlikust ja kvaliteetsest toidutootmisest ning toitumisest. Äsjaloodud koja esimehe Imre Heinsaare sõnul on esimese sammuna vaja teha tarbijale selgeks, mis on agroturism. „Meil tuleb teha selgitustööd, et tegemist pole turismitaluga, vaid teenusega, kus põllumajandusettevõtte laseb tarbija oma tootmisesse.“ Oluline on tarbijate teadlikkuse tõstmine. „Selleks ongi oluline tulla taludesse kohale ja näha oma silmaga tootmist. Teadlikkus viib teadliku ja targa tarbimiseni,“ ütleb Imre Heinsaar.

Järgmine agroturismi tutvustav üritus toimub 11. novembril kui leiab aset rahvusvaheline agroturismi seminar, kuhu on kaasatud ka Itaalia ja Poola selle valdkonna eksperdid. Täpsema info leiab aadressil www.agroturism.ee

Asutamiskoosolekul osalesid: Tiit Niilo (Nopri talu), Kermo Rannamäe (Andri-Peedo kitsefarm), Imre Heinsaar (Wile Alpaca farm), Karin Sepp (Maamehe Golfi talu), Kaisa Tähe ning Priit Tähe (Männiku Piimalambad), Külli Eller (Piesta Kuusikaru Talu), Annemari Polikarpus (Viinamärdi Talu), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Tarmo Pihelgas (Eestimaa Talupidajate Keskliit).

Taust:

  • Agroturism loodi 2018 aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt.
  • Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism on maaturismi oluline tugiharu. Agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine.
  • Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust ning seejuures ka luua uusi turustamiskanaleid. Agroturismil on oluline roll põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel.
  • Agroturismi märki saavad taotleda vaid need talud, kelle tegevused vastavad agroturismi statuudile ning agroturismi märki kandvatele taludele kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eesti Talupidajate Keskliit. 

Lisainfo:
Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660

E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tagasi

Agroturismi rahvusvaheline seminar 11.11 Jänedal

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Just selline on Agroturismi vaatepunkt potentsiaalsele külastajale. Kuid milline on agroturism välismaal ning kuidas on tagatud agroturismi teenuse kvaliteet mujal maailmas, sellest räägime 11.11 toimuval rahvusvahelisel agroturismi seminaril.

Täpsem info ning registreerimine seminarile on avatud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö kodulehel.

Loe lähemalt ning registreeru: https://maainfo.ee/index.php?id=7269&page=3394&

Tagasi

Hinnatud veisekasvataja jagab parimaid retsepte veiselihast

Agroturismi projekti liikmete tegevusalad on mitmekesised – alates taimekasvatusest lõpetades suurte veiste kasvatamisega. Hiljuti võtsime ühendust Jane Mättik’uga, kes on igal juhul oma ala spetsialist. Jane on alates 2008. aastast pidanud lihaveiseid ning selle ajaga on saadud kogemust ja õpitut paljutki. Jane nendib, et tema puhul pole tegemist üldse erilise kokkajaga “pideva ajapuuduse tõttu pean üldiselt kasutama kiireid ja kergelt tehtavaid tükke ja retsepte”. Nii tõi Jane välja mõned oma lemmikumad retseptid.

  1. Sisefileest boeuf a la tartar –  Antud roa põhiretseptid leiab hõlpsasti üles internetist ning proovides seda erinevalt maitsetada, saab igaüks kätte oma lemmikmaitsed. “Mulle meeldib soola, pipra ja tabasco kastmega maitsestatud ja lisaditeks kindlasti sibul, hapukurk, anšoovis ja munakollane”. Juurde soovitab Jane soojalt röstsaia.
  2. Veisemaks – “Veel aasta aega tagasi polnud ma veisemaksaga “sõber”, aga siis avastasin enda jaoks muna ja jahuga praetud maksa – natukene soola ja pipart ning tulemus on väga maitsev nii soojalt kui ka jahutatuna”. Eks inimene õpib igapäevaselt ning kuigi Jane on juba üle kümne aasta veiseid kasvatanud, õpib ka temagi iga päev midagi uut!
  3. Antrekoot ja välisfilee – Jane laseb oma loomadest liha välja lõigates alati välisfileele-, antrekoodile-, ribidele ja picanhalele rasvakihid peale jätta, sest just see annab lihale kas grillil või ahjus küpsetamisel selle õige, iseloomuliku veise maitse. Jane tuletab kiivalt meelde, et õige paksusega viilud peavad enne grillile või pannile asetamist kindlasti olema paar tundi toatemperatuuril!  Eelpool mainitud tükid tuleb asetada õigel kuumusel olevale grillile vaid hetkeks ning pigem kõrgemal temperatuuril. Sobiv hetk lihatüki keeramiseks on siis, kui grillresti jäljed on juba peal. Pärast mõlemalt poolt tugeva kuumusega üle laskmist on parim asetada tükid fooliumisse ning jätta järelküpsema. Kindlasti tuleb jälgida, et õigest mediumist well-done ei saaks. Maitsestamine nagu ikka käib vastavalt erinevate inimeste maitsele. Jane pere maitseks on ürdivõi ning lisanditeks grillitud köögiviljad, seened ja mundris või kartuli sektorid.
  4. Saba – kuna veisesaba on piiratud koguses ja sellel on liha küljes suhteliselt vähe, siis Jane on sellest alati suppi teinud. Ühest sabast saab puljongit just täpselt niipalju, et suuremale perele üks hea supp teha. Porgand tuleks veidi praadida ning siis koos kartuli ja porruga keema. Saba sisse ning keeta seni, kuni liha hakkab luudelt lahti tulema. Seejärel tuleks võtta saba jahtuma ning keeta suppi kuni pea-aegu valmimiseni. Enne lõplikku valmimist tuleb lisada sabalt lahti tulevad lihatükid ning supp maitsestada. Nii valmibki mõnus külma ilmaga sooja andev rammus ja tervislik supp!
  5. Ribidel on palju valmistamisviise. Rasv ribide peal ning luu ribiliha sees annavad sellele ülimalt hea ning tõsise veise maitsed. Üks parimaid roogi Jane poolt on järgnev. Jane laseb enamasti u. 1kg ribiplaadil mõnes kastmes marineeruda ning paneb selle hommikul slowcookerisse. “Õhtul juba tõstan lihatüki potist välja, lõikan mööda ribikonti ribadeks ning hakkan sööma!”.

Viimane ning tõepoolest kõige levinum on täiesti ehtne veiseliha burger. “Meie loomade hakkliha kohta ütlevad kliendid, et see on selline hakkliha, mis pannilt ära ei kao!”. Muidugi piisav rasvasus annab samuti oluliselt juurde sellele kõige õigemale burgeri maitsele. Enne liha küpsetamist vormid kotletid ning maitsestad. Oluline nipp on hoida hakkliha veidikene külmas, et kotlett praadimise ajal ei laguneks. Grillil või pannil mõlemalt poolt 5 minutit küpsetamist ning linna parim burger ongi valmis!

Kuna Jane põhitegevuseks on tõuloomade aretamine, siis lihakaupa liigub temakäest harva ning seegi läheb kui soe sai. Selleks, et saada osa parimast tükist, peab Janega juba aegsasti ühendust võtma ning parimad tükid broneerima!

Tagasi

Kellele on loodud kaardirakendus ning kuidas seda kasutada

Agroturismi talusid on üle Eesti kuid kuidas mööda Eestimaa looklevaid teid nendeni siiski jõuda? Oleme pikalt mõelnud sellele, kuidas taludeni jõudmine teha võimalikult lihtsaks ning nüüd oleme lahenduse ees!

Juba mõnda aega on meie kodulehel saadaval Agroturismi kaardirakendus, mis koondab enda alla kõik Agroturismi talud. Kaardirakendus on leitav liikmete sektsioonist.

Linkile klikkides avaneb kaardivaade, kus on visuaalselt nähtavad kõikide talude asukohad, talude lühikirjeldus ning pildid taludest.

Liikudes sobivas piirkonnas asuva talu juurde avaneb võimalus lugeda talu kohta täpsemat informatsiooni või avada täpsemad juhised tallu sõitmiseks enda peamises kaardirakenduses.

Just nii lihtne ongi jõuda Agroturismi taludesse üle Eesti! Tuleb vaid leida sobiv talu ning lasta kaardirakendusel teha oma töö!

Agroturismi talud ootavad külastajaid tutvuma talupidamisega ning kes teab – võib-olla saab sinustki nimodi talupidaja!

Tagasi

Kaardirakendus Agroturismitalude leidmiseks

Suvi on möödunud märkamatult ning väljasõite, ekskursioone ning tegevusi on olnud tohutult palju! Kui vaadata tänavuse suve kõige positiivsemat poolt, siis statistika kohaselt ei ole Eestlased kunagi reisinud Eestis niivõrd palju. Et inimesed jõuaks ka Agroturismi taludesse, tegime lehele kaardirakenduse, kus on võimalik kaardil täpselt vaadata, kus asuvad Agroturismi talud!

Kaardirakenduse leiab liikmete sektsioonist.

Mitmed meie Agroturismitalud ootavad Teid külla aastaringselt! Tasub ainult helistada ning külastada. Oodatakse igas suuruses gruppe ning perekondi.

Tagasi

Väljasõit agroturismi taludesse

27. Juuni on agroturismi projekti jaoks tähtis päev, sest esmakordselt korraldame unikaalse ekskursiooni agroturismi taludesse. Külastame Andri-Peedo kitsefarmi, Uue-Saaluse veinitalu ning modernset Nopri Talu meiereid.

Varajasel hommikutunnil koguneme Tallinnas, kust viib meid buss Vana-Võrumaale, Andri Peedo Kitsefarmi. Ees ootab meid lõbus pererahvas, kes tutvustab kitsede kasvatuse eripärasi ning näitab meile, kuidas toimib üks modernne kitsefarm. Peale ekskursiooni paneme käpad (või hoopiski sõrad) külge juustutootmisele!

Peale Andri-Peedo kitsefarmi ootab ekskursioonil ees üllatus-peatus Nopri talu meiereis, mis on teatavasti Eesti üks moodsaim laut.

Kiire kõrvalepõige tehtud, on selge suund Uue-Saaluse veinitallu, kus saavad kõik näha ning kõrvataha panna, kuidas valmistatakse Eestimaiseid käsitööveine. Kui oleme veinid valmis teinud, siis kindlasti korgime mõne pudeli ka lahti ning proovime, mis maitse siis välja tuli.

Kindlasti on ees ootamas ka väikesed üllatused kuid seda näeme peagi! 🙂

Tagasi

Läheme vaatame üheskoos, kuidas tuleb jaanitoit lauale!

Laulja Alen Veziko tutvustamas lambaid

Jaanipäev on mõistagi Eesti üks oodatuim tähtpäev, sest tähendab see grillimishooaja algust, suviseid lõkkeõhtuid ning otseloomulikult head toitu! Kas teadsid, et meil kõigil on võimalik külastada Eesti väiketootjaid ning tutvuda toidu tootmise protsessiga? 

Agroturismi projekt on välja kujunenud avatud talude päeva suurest edust. Igal aastal avatud talude päeval on äärmiselt tore näha, et inimestel on suur huvi tutvuda tänapäevaste tehnoloogiatega toidu tootmises ning võimalusel selles kõiges ka kaasa lüüa! Just sellest positiivsest vastukajast ajendatuna on loodud Agroturismi projekt ning koostööd alustatud mitmete tootjatega.

 

Praeguseks hetkeks on Agroturismi projektiga kaasa tulnud ligikaudu 35 väiketootjat, kes suurima heameelega ootavad külalisi oma tootmisesse. On talusid, kus pererahvas isiklikult teeb ekskursiooni tootmises kuid on ka suuremaid tootjaid, kellel on suured viidad ning infotahvlid – seda kõike just selle eesmärgiga, et olenemata ajast on võimalik minna ja tutvuda tootmisega.

 

Lapsed Nopri Talu Meiereis

 

Seda, kuidas käib Eesti väiketootjate elu võib vaatama minna igaüks. Väiksemate gruppide puhul, nagu pered, sõpruskonnad jms soovitame ise otse ühendust võtta vastava taluga, kelle tegevus Teile huvi pakub. Kui aga on tegemist suurema grupiga, siis palume ühendust võtta otse Agroturismi projektijuhiga ning saame Teile koostada vastava kava ning läbi rääkida taludega.

 

Kõik Agroturismi projektiga liitunud talud on nähtaval meie kodulehel.

Eesmärk

Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust. Sealjuures võib põhitegevuse kõrvalt pakutavaks turismiteenuseks olla nii majutus kui ka toitlustus, aga ka muud aktiivsed tegevused, mis on seotud konkreetse põllumajandussektori eripäraga. Näiteks talu juures tegutsev talupood, isekorjamise põllud, õppe- ja haridusprogrammid, seminariruumide rentimine, talurestoranid, ekskursioonid karjamaadel, lüpsivaatlused, toodete degusteerimised, käsitööesemete valmistamise töötoad ja palju muud.

Tunnusmärk

Selleks, et selgelt eristada Eesti agroturismiettevõtteid, lõi Eesti Talupidajate Keskliit sektorile ühise tunnusmärgi, mis valmis koos teenuste klassifikatsioonidega.

Agroturismi märki saavad taotleda talud, kelle tegevused vastavad järgnevatele tingimustele:

  • Agroturismitaluks võib ennast nimetada põllumajanduslik ettevõtmine, kelle peamiseks tegevusalaks on põllumajandus, põllumajandussaaduste väärindamine, mesindus või kalandus ning kes oma põhitegevuse kõrvale pakub turismiteenust, näiteks majutust, aktiivseid tegevusi, ekskursioone jms.
  • Agroturismi märki saab kanda talu, kus olulise osa töödest teeb ära talu pererahvas.
  • Vähemalt üks agroturismiteenust pakkuva talu liige elab talu territooriumil.
  • Agroturismi märki kandvatele taludele kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eesti Talupidajate Keskliit.

Liikmed

Täpsusta talude nimekirja

Agroturismi taludega saad tutvuda allolevas nimistus või vaadata talude täpseid asukohti SIIN!
Loading
Vali tegevusalad:
Vali maakond:

Andre Farm

Andri-Peedo Talu

Energia talu / Elujõud OÜ

Epi talu

Hellerkantri Huskypark

Hõbeda Mõis OÜ

Hõbepõllu talu

Jaanihanso Siidrimõis

Järiste Veinitalu

Kivimurru Kombuchatalu

Küti-Uuetoa linnufarm

Küüniniidu OÜ

Männiku Piimalambad

Mätiku talu ja meierei

Mesitop OÜ

Murimäe Veinikelder

Nopri Talu

OleMari talu OÜ

Pajumäe talu

Piesta Kuusikaru Talu

Puusepa Mesindustalu

Raja talu

Saidafarm

Siidrikoda

Soodevahe Talu-Kõrts

Suureritsu talu FIE

Tammejuure Mahetalu

Tori Siidritalu

Tõrvaaugu Mahe Talu

Uue-Saaluse veinitalu

Viinamärdi Talu

Tagasi

7 Kitsetalle OÜ

Oleme peretalu, tegeleme kitse ja lambakasvatusega.

Kitsekasvatusega alustasime 2015. aasta sügisel, kui sai Tallinnast maale kolitud. Leidsime sobiva majapidamise Järva ja Viljandimaa piiri ääres Võhma lähedal Sagevere külas, saatuse tahtel oli ostetud talu nimi Kitse, tegemist on vana talukohaga, mille esmased andmed pärinevad aastast 1841. Talus on ennegi loomi peetud.

Talu eesmärgiks on pakkuda puhast ja kvaliteetset toodangut. Toodangusse mahub, kitsepiim, kohupiim ja juust. Samuti valmivad talus juuretisega leivad ja saiad.

Me ei ole tunnustatud mahedana, aga kasvatame oma loomi mahepõhimõtetel. Kogu toodang on läbinud laborianalüüsid ja regulaarselt kontrollitakse piima kvaliteeti.

Ettevõte on teavitatud tootja.

Energiarohkel kitsepiimal on mitmeid tervistavaid omadusi, näiteks aitab see allergiate ja nahahaiguste korral, taastab üldiselt tervist, tugevdab kogu organismi ja tõstab immuunsust ning samuti noorendab, normaliseerib soolestiku mikrofloorat.
http://www.minulaps.ee/tervislik-elu/miks-eelistada-kitsepiima

 

Meil pakutavad võimalused:

Talukülastus gruppidele, minimaalne grupp 10 in .

Tutvustame talu ja taluloomi, peale kitsede elavad meil veel lambad, jänesed  kanad ja pardid.

Võimalik paitada kitsekesi, sööta neile puuoksi,.

Kanadega juttu puhuda ning neid sööta. Teha jänkudele pai ja neile rohtu korjata.

Paketti kuulub kitsepiimatoodete degusteerimine, tooteid on võimalik ka kaasa osta.

Külastuse kestus ca 1-1,5 tundi , maksumus 4€ in.

On võimalik korraldada väikestele gruppidele 4-8 in töötubasid kodumajapidamises juustu, kohupiima ja jogurti valmistamiseks. Osalejad saavad kaasa ka omavalmistatud tooteid.

Töötoa kestus ca 4-5 tundi, sisaldab suupisteid, toodete degusteerimist teed,kohvi. Töötoa hind 35€ in.

Loomad ja linnud
Saada talule kiri:

Tagasi

Aeglane hetk

Aeglane hetk OÜ on loodud soovist pakkuda aeglaseid hetki ning nende hetkedest tulenevaid saadusi.

Pakutavad teenused:
Mesilakülastus. Pakume aeglaseid hetki mesilas, sealhulgas:
– Ülevaadet mesilaste ja mesiniku tööst.
– Sissevaadet mesilaspere ellu.
– Mesiniku töövõtete katsetust.
– Mee degusteerimist.
– Soovi korral Aeglane hetk meetoodete ostu.
Olemas vajalik kaitseriietus ja töövahendid. Mesilakülastus sobib nii lastega peredele kui sõpruskondadele. Maksimaalne osalejate arv 6.
Külastuse ajaks sobib aktiivne mesindushooaeg ajavahemikul 15.04-15.08, eelbroneering vajalik. Kestus 1,5-2 h. Hind 50 eur.

 

Tutvu meie kodulehega: https://aeglanehetk.ee/

 

Aktiivne tegevusMesilased
Saada talule kiri:

Tagasi

Allikasilma talu

Meie talu tegeleb põllumajanduse ja loomakasvatusega. Talus elavad lambad, kitsed, koerad, kassid, jänesed, tsintsiljad, haned, pardid, kanad, kalad ja hiidteod. Põllumajandusega tegeleb peremees. Loomade ja loominguga tegeleb perenaine. Toimetame oma kätega taastatud 100 aasta vanuses Allika talu palkmajas mille juurde kuulub 800m2 suurune 110 aastat vana mõisa tall mida jõudumööda taastame/kohandame oma vajadustele. Oleme väga noor talu. Allikasilmale kolisime 2017a. Sügisel. Koerad kassid ja muud väiksemad lemmikloomad on meie peres alati olnud aga taluloomadega alustasime 2019. a kevadel kui peremehele kingiti 6 kirjut kana.

Asjad millega tegeleme oma kodus:
Hetkel harime põllumaad mille suurus on kõigest 0,8 ha aga hetkel piisab sellest, et meie talu elanikud söönuks saaks. Tekib ka tootmises ülejääke mida oleme siiani vahetuskaubana kasutanud. Naturaalmajandus on meie lemmik valuuta. Populaarsemad meie talu tooted on kana- ja hanemunad, lambavillast, puidust ja epoksiidvahast tooted/meened, omakasvatatud erinevad tsillipiprad, tomatid ja suvikõrvitsad ning neist valmistatud ja purki pistetud tooted.
Kuna perenaine on elukutselt noorsootöötaja ning tegeleb igapäevaselt lastega siis tekkiski mõte need kaks asja omavahel ühendada. On täitsa tavaline teisipäev Allikasilmal kui hoovi peal jookseb ringi “n” arv lapsi. Lastele väga meeldib loomadega tegeleda neile süüa anda neid sügada ja paitada. Meie loomad on kõik paitatavad. Isegi haned!. Lambad, kitsed, haned, pardid ja jänesed elavad kõik koos talli sisehoovis ja saavad omavahel väga hästi läbi. Pria veterinaarkontroll nentis, et loomi hoitakse siin talus hästi 🙂
Hilissügisel ja talvel on meie juures alati rahulikum aeg kus me veedame aega rohkem oma pere ja lähedaste sõpradega, laeme akusid
, et kevadel kui kõik ärkab taas olla tegus ja avatud rohkem külalisetele. Talvel teeme väiksemaid õpitubasi kus kasutame suvel kogutud materjale.
Aktiivne tegevusLoomad ja linnud
Saada talule kiri:

Tagasi

Andre Farm

Tallinnast ligikaudu kahe ja poole tunni kaugusel Tartumaa piiril Kambja vallas asub üks omanäoline farm, kus pererahvas iga päev lehmi kallistab ja neid hellitades Mummukesteks kutsub. Võib-olla ongi see peamine põhjus, miks just nende sarviliste piimast valmivad maailma ühed hinnatumad juustud. See omanäoline koht Lõuna-Eesti maalilises orus on Andre juustufarm, kus askeldavad perenaine Erika Pääbus ja peremees Aivar Alviste.

Talu peremehe sõnul asutati Andre talu 1874. aastal, mil tema vanavanavanaisa ostis Kambja mõisa valdustest tükikese maad, et oma talupidamisega algust teha. Andre farmi nime valik jääb aga ka peremees Aivarile saladuseks. “Meie peres pole kunagi ühtegi Andret olnud, kuid olen ise oma nime muutmise peale mõelnud, sest väga paljud kliendid ja koostööpartnerid kutsuvad mind juba ise Andreks,” muheleb peremees Aivar.

Ligi poolteist sajandit tagasi rajatud talu alustas taastegevust umbes 20 aasta eest, mil perekond sai tagasi nõukogude ajal ära võetud 44 hektarit maad. Kohe osteti ka 20 lüpsilehma. Pärast seda on talu järjepidevalt kasvanud, kuid suurem hüpe toimus viis aastat tagasi, mil kahekordistati talupidamise piimakarja. “Lehmade ostmine aitas meil üle elada 2012. aastal toimunud järjekordse piimakriisi. Kuna selles sektoris on alati oht ka järgnevateks ja järgnevateks kriisideks, tuli mõelda, kuidas tulevikus majanduslikult keerulisemateks olukordadeks valmistuda,” räägib Aivar. Olemasolevatesse ruumidesse rohkem loomi ei mahtunud ja lisainvesteeringuid pank ei toetanud, tuli mõelda muude lahenduste peale. Piima väärindamiseni jõuti veidike enne 2013. aasta uut piimakriisi. “Alguses üritasid kõik konkurendid meile selgeks teha, et Euroopa ja Eesti on juustu täis ning selle tootmisel pole mõtet. Ainukesed, kes meie plaani toetasid, olid juustuõpetajad Hollandis ja Itaalias, kelle hinnangul oli juustu tootmine ka ainus võimalus talu ellujäämiseks.”

Praegu tunnistavad nii Aivar kui ka Erika, et niisama piimatootmine oli ikka puhas lust ja lillepidu. “Tol ajal oli rohkem vaba aega ja sai ka puhata, sest robotid ju lüpsid. Nüüd on aga vastupidi ja jookseme nagu oravad rattas, sest juustutootmine on suurendanud nii ettevõtmist kui ka mitmekordistanud tööaja panustamist,” kinnitavad mõlemad üheskoos.

Juustutegemine ja selle õppimine nõuab visadust ning nuppu. Perenaise sõnul ei jaga ükski juustutegija oma juusturetsepte, vaid kõik õpivad katsetades. “Õpetajad annavad küll infot, milliseid baktereid võiks juustudele lisada, kuid nende kasutamise pead ise välja mõtlema,” nendib Erika. Õnneks jagub neile ka häid koostööpartnereid, kes annavad alati nõu ja käivad vajadusel Andre farmis juustu tegemas.

Kõik tuntud juustud on saanud alguse mingist piirkonnast, orust või külast. Näiteks Gouda on alguse saanud Hollandist, parmesan Itaaliast ja Comté Prantsusmaalt. Ka Andre Farm kasutab juustude tootmisel tuntud juustudele sarnaseid tehnoloogiaid, kuid oma toodetele nad teiste piirkondade nimesid ei pane. Mis sest, et nende tooted ka sarnanevad tuntud Comté- või Goudatüüpi juustudega. “See ei ole eetiline,” ütleb Aivar. “Meie juustud kannavad Andre Farmi piirkonna ehk Andre Valley nimeJa kes teab, äkki on 20 aasta pärast hoopis selle oru juustud sarnaselt Goudaga maailmakaardile tõusnud,” loodab Aivar.

Erika sõnul soetasid nad esimese juustuseadme juba 2014. aastal, et saada juustumaailmas käsi valgeks ja tuua turule esimene noortoode. “Tegelikkuses oli kogu protsess aga palju aeganõudvam ja meie esimene juust Andre Grand jõudis poeletile alles 2015. aasta detsembriks,” meenutab naine esimesi juustukatsetusi.

Nüüdseks leiab Andre juustufarmi valikust neli põhiretsepti järgi valmistatud juustu ja erinevaid katsetusi. “Meie esimeseks juustuks oli Andre Grand, mis on oma maitselt ühtlaselt magusa tooniga,” kirjeldab Aivar. Võileivajuustuks sobilik Classic valmis teisena. See on ka ainuke Andre juust, mis sulab. Pererahva sõnul eelistavad Classicut kõige enam lapsed ja vanemad inimesed. Kolmanda tootena lisandus valikusse Priima, mis on maitselt hapukas, aga samas õrnalt magus.

Andre talu juustukerad kaaluvad 12 kilo. “Pärast kahte aastat tootekatsetusi võime olla kindlad, et selline kera on paras suurus meile meelepäraste juustude valmistamiseks,” kinnitab Erika. Ta lisab, et mida suurem kera, seda kauem on juust laagerdunud ja seda paremini see maitseb. Mida väiksem kera, seda kiiremini see kuivab ja vähem säilib. “Paraku söövad inimesed silmadega ja väga paljud soovivad just neid väiksemaid ehk minikerasid, millel on ka lühema laagerdusprotsessi tulemusena mahedam maitse,” arvab Erika. Ta lisab, et eelmisel aastal müüdi jõulude ajal 10 000 väikest kera, sel aastal plaanitakse toota juba 20 000 minikera. “Alguses oligi meie kõige müüdavam toode mini, järgmisena kogus populaarsust Classic ning praegu on kõige müüdavam toode maitselt tugevam ja hinnatum noor Grand. Näeme, et meie tarbijad ja nende maitsed kasvavad ning arenevad koos meiega,” tunneb Erika rõõmu.

Juustu tootmisel mängib suurt rolli looma sööt. Paljud kasvatavad oma loomadele ristikut, kuid Andre talu peremehe sõnul on kõige parem anda loomadele kõrreliste silo ja maisi. “Sellise sööda kasvatamine nõuab küll rohkem tööd ja hektareid, kuid see annab jällegi võimaluse valmistada vanemaid ning maitselt erilisemaid tooteid,” selgitab Aivar. Ta lisab, et ristikuga toites tekib vale kääritus juba silos ja sellisest piimast saab valmistada ainult noortooteid.

Pererahva sõnul on nende tuleviku suurim eesmärk muuta kogu piim juustuks. “Soovime, et iga lehm saaks oma töö eest väärilist tasu ning me valmistaksime just neid põnevaid ja häid tooteid, mis meile endile ka meeldivad,” unistab perenaine. Erika suur soov on teha traditsioonilisi prantsuspäraseid juuste, kus toode valmib elusorganismiga ehk hallitusega. Üheks unistuseks on teha ka itaaliapärast riccotta’t ja päris õiget Cheddarit.

“Tulevikus proovime kindlasti teha rohkem katsetusi ka segajuustudega, nii nagu teeme Üvasi talu kitsepiimaga. Neil on meiega sarnane loomade toitmise filosoofia ja ka nende kitsepiim vastab meie soovidele.”

Andre talus on ligikaudu 400 lehma, aga vaatamata nende rohkusele teab perenaine kõiki lehmi nimepidi. “Meil on kombeks oma Mummukesi kallistada ja nendega koos mediteerida. Lehmad saavad aru, kui neist hoolitakse, ja nad oskavad seda hinnata,” selgitab Mummukeste hingeelu Erika. Kallistustele on eriti maias Hipu, kes on ka üks perenaise silmarõõme. Ta jälgib hoolikalt laudas Erika askeldamist ja igal võimalikul hetkel nuiab temalt mõne pai.

Talus on kombeks, et tühjade kätega lauta ei minda, alati tuleb midagi sealsetele elanikele kaasa viia. Mummukeste lemmikmaiuseks on mõnus pehme taluleib. “Õnnelikud ja hästi toidetud lehmad annavad ka hästi piima,” teab Erika. Toidukoguste ja aegade planeerimisel on Erikal abiks robot, kes teab täpselt, mitu korda lehm päevas lüpsis käib, mitu liitrit piima annab ja kui palju ning millal talle süüa peab andma.

 

Loomad ja linnudTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Andri-Peedo Talu

Lõuna-Eestis Rõuge vallas väikeste roheliste kuplite vahel asubki Andri-Peedo talu. Meie juures saab tutvuda tänapäevase moodsa taluga, kus kasvatatakse kitsi ja valmistakse kitsepiimatooteid. Näitame teile, kuidas elavad meie kitsed, kuidas toimub töö laudas, kuidas jõuab kitsepiim pudelisse ja kitsepiimast valmistatud juust karpi. Tutvustame, millise väärtuse lisame tootele eriti kvaliteetse sööda tootmisega ning kitsedele heade elutingimuste loomisega. Vastavalt hooajale on võimalik näha ka kitsetallesid.

Tulge vaatama, milliseid põnevaid lahendusi Andri-Peedo talus kasutatakse! Loomulikult pakume maitsta ja talupoest kaasa osta kohapeal valmistatud head ja parimat! Meie juurde sõitmise juhised leiate siit!

Loomad ja linnudTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Energia talu / Elujõud OÜ

E riilmeline, edumeelne, Energia talu, asub kauni
N avesti jõe ääres, kus Teie mõnusa puhkuse teevad meeldejäävaks
E ttevõtlik, energiast ja elujõust pakatav pererahvas, lahked ja südamlikud klienditeenindajad, pakkudes Teile
R ahu ja vaikust ravimtaimede maailmas,
G eograafiliselt kaunis Eestimaa paigas,
I lusas, ideede- ja liigirikkas aias, põllul, metsas ja jõe ääres
A rmastuse ja hoolega ülesehitatud talus….. Kus Teie mõnusaks puhkuseks on:
T erviserajad, teemaja vaatetorniga, tervislik toit ja taimeteed
A rmsamaga piknik, paadisõit ja aktiivne tegevus
L ooduspäraselt kasvatatud ravimtaimed, linnulaul, looduslik mullivann, lõkkeõhtu
U udsete lahendustega võimalused – seminarikeskus öko-spa

SEE ON MEELDEJÄÄV ENERGIA TALU
Kehtib tuntud tõde – kui külastad, saad teada!

 

Facebook: https://www.facebook.com/energiatalu

Koduleht: http://www.energiatalu.ee/

Aktiivne tegevusTeraapiatalu
Saada talule kiri:

Tagasi

Epi talu

“See talukoht sai alguse 1984. aastal, mil hakkasime siia ehitama oma kodu,” jutustab talu sünnilugu perenaine Inge Uulits. Inge on alates 1988. aastast tegelenud erinevate väikeste ettevõtetega, kuid suuremad muutused toimusid 2000. aastal, kui Inge naasis EPI tallu ja alustas taluettevõtlusega. Koduse ettevõtmise alustamisele aitas kaasa ka see, et Inge on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis konserveerimise tehnoloogia erialal ja omandanud insener-tehnoloogi kvalifikatsiooni. Pärast ülikooli lõpetamist suunati teda Muhu Kalatööstusesse keemik-bakterioloogiks, kust saadud kogemusi peab perenaine suurepärasteks eeldusteks taluettevõtlusel.

EPI talu tootevalikust leiab nii ketšupeid, moose kui teesid. “Ketšupeid ja moose on kumbagi 7 erinevat sorti, lisaks on valikus uued juustumoosid, mis on klientide poolt väga hästi vastu võetud,” selgitab tootevalikut Inge. Ka leiab sortimendist 18 erinevat sorti teesid. “Kõik maitsed ja ideed sünnivad iseenda katsetuste läbi, poti ääres mekkides, ” selgitab perenaine naeratades.

Kõik EPI talu tooted on puhas käsitöö ja ehtsal puupliidil tehtud ning neile ei ole lisatud mingisuguseid lisaaineid, kuna perenaise Inge jaoks on kõige olulisem kvaliteet. Ta ei tahaks, et inimesed sööks midagi sellist, mis on tervisele kahjulik – kas siis kasvanud-kasvatatud keemiliste väetiste või tõrjevahenditega või igasugu lisaainetest pungil. Perenaise suur soov on teha sellist talutoitu, mis oleks täiesti puhas ja naturaalne, aga ka maitseks hästi.

Kõige kiirem aeg on talu jaoks oktoobrist poole detsembrini, siis tuleb head-paremat jõuluperioodiks teha. Suvekuudel on talus ka abiline, rohkem kahjuks ei võimalda abilist palgata. Perenaine usub, et tuleb leida oma nišš ja teha kõike suure kirega, küll siis ka ettevõtmised õnnestuvad.

Facebook: https://www.facebook.com/epitalu

Tootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Hellerkantri Huskypark

Meie talu põhitegevuseks on teraviljakasvatus, millega tegeleb pereisa. Talu naispere tegeleb loomade, loomingu ja turismipoolega. Meie talu on koduks 40-põhjamaisele kelgukoerale, 2 lumivalgele suksule, täpilsele kikk-kõrvale ja kassile, kel nimeks Härra Ilves. Teel meile näed ehedat maaelu – töökohustuste poole vuravaid traktoreid ja naaberpõllul peesitavaid veiseid. Külla tulles saad tutvuda meie talu loomadega – anda neile maiuspalasid ja minna kelgukoertega jalutusringile. Hobuste kopli ääres on indiaani püstkoda piknikuala, kus saab oma moonakotiga einestada. Tutvumiseks on avatud kelgukoerateemaline palk-tareke. Nostalgiahuvilised saavad teha väikse ajarännaku ENSV’sse, meie talu endises laudaruumis, kuhu oleme kogunud üht-teist põnevat. Pereema üheks hobiks on retro lapsevankrite kogumine. Tutvumiseks on välja pandud üle 20 põnevama ja erilisema vankri

Pakume talu külastuse, kelgukoerte jalgsimatka, fotosessiooni – ja sündmuse tähistamise pakette. Paketid on saadaval nii väiksematele kui ka suurematele gruppidele.

Koduleht: https://kelgukoerad.ee
Facebook: facebook.com/hellerkantrihuskypark/
Instagram: @hellerkantri.huskypark

Aktiivne tegevusTeraapiataluTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Hõbeda Mõis OÜ

Hõbeda kitsefarm asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, endistel Hõbeda mõisa maadel. Hõbeda mõis oligi 19.sajandil just nimelt karjamõis ning siin asus 2 lauta, meierei, maakelder, mõisavalitseja hoone, sepikoda ning 2 küüni. Tänasel päeval on säilinud üks laut, meierei ja maakelder.

Hõbeda Mõis on pereettevõte, mis alustas kitsepidamist 2015 aasta kevadel. Korrastasime lauda ja ostsime 12 Rootsi maatõugu kitsetalle. Esimene suvi kulus nunnutamisele ning talledega jalutamisele. Sügisel hankisime ka sikupoisi ja 2016 kevadel oli tulemus käes: titepidu läks lahti.  See aga tingis kibekähku juustuköögi ja laagerdamisruumi ehitamise. 2016 aasta mööduski õppimise ja katsetamise tähe all    ning 2017 aastal tulime turule kitsepiimast juustude ja jäätistega. Käesoleval hetkel on meil 31 lüpsikitse ja toodame ca 300 kg juustu kuus.

Meie talus on võimalik suhelda kitsedega, neid paitada ja nunnutada, nendega ka jalutamas käia. Lisaks anname ülevaate mõisa ajaloost, kiikame sisse juustukööki ning loomulikult saab juustu ka degusteerida. Suvisel hooajal on võimalik ka kitsede söötmine okstega.

2019. aastal on plaanis käivitada ka kitse-teraapia/aeroobika.

Talu pererahvas ja kitsed puhkavad 2022. aasta ning külastusi ei toimu.

Loomad ja linnudTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Hõbepõllu talu

Hõbepõllu talu ettevõtmine sai alguse unistusest, mida pererahvas hakkas samm-sammult ellu viima. Tallu kolisid kõigepealt loomad ning varsti ka pererahvas ise. Alguses oli  talus kaks ammlehma koos kahe vasikaga. Täna on talus  viis puhtatõulist Charolee tõugu lihaveist, kaks tiinet lehma,  üks päris enda hobune ja lisaks jooksvalt õpetuses olevad hobused. Munakanu on on talus 80. Taluperes kasvab kooliealine, kes naudib maaelu. Tallu on külla lapsed väga oodatud. Talus on lastele  mänguväljak. Täiskavanud saavad kaasalüüa erinevates talutöödes  ja julgemad saavad ratsutada. Kõik loomad on talus väga sõbralikud, lihaveiseid saab paitada ja julgelt koos nendega karjamaal liikuda.
Tallu on oodatud pered lastega, grupid ja lisaks võtab talurahvas vastu  ka lasteaia rühmasid.
Aktiivne tegevusLoomad ja linnud
Saada talule kiri:

Tagasi

Jaanihanso Siidrimõis

Jaanihanso on ajaloolise talukoha ülesehitamisel loodud siidrimaja. Meie eeskujuks on Somerseti siidrifarmide vaimus tootmine, kus omavahel põimuvad kohalikku keskkonda väärtustav looduslähedus, kõrge kvaliteet ja traditsioonid. Kõike seda hoiab koos meie vaimustus heast siidrist.
Jaanihansol on võimalus osa saada siidrivabrikut ja õunaaeda tutvustavast ekskursioonist, maitsta siidreid ja vahuveine, jalutada õunaaias ning pidada seminare ja sünnipäevapidusid.
Instagram: @jaanihanso
Tootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Järiste Veinitalu

Järiste Veinitalu tegeleb Tartumaal Nõo vallas viinamarja, õuna ja sõstra kasvatamisega. Järiste Veinitalu populariseerib eestimaist viinamarjakasvatust ja veinikultuuri. Nad pakuvad kohalikust toorainest valmistatud marjaveini ja siidrit. Lisaks on nad ühed vähestest Eestis, kes toodavad eestimaist veini oma istanduses kasvanud viinamarjadest. Järiste veinitalus parandatakse mikrokliimat viinamarjade kasvuhoones kasvatamise abil. Spetsiaalselt viinamarjade kasvatamiseks disainitud ja ise toodetud kasvuhoonete abil väärtustatakse lisaks ka kodumaist toorainet puitu.


Järiste Veinitalu veinide puhul on iga aastakäik kordumatu, kuid samas personaalne.

Järiste Veinitalu tegutseb ajaloolises Luke Mõisa kõrtsis. Ringkäigul saab näha viinamarjakasvatust, tutvustatakse veini ja siidri tootmise põnevat protsessi veiniköögis.

Degustatsiooniks pakutakse 1 siidrit ja 3 erinevat veini sh viinamarja veine.  Suupisteteks pakutakse kohalike ettevõtjate tooteid.

  • Osalejate arv: 15-35
  • Hind: 12 € inimene / koos suupistetega 14 € inimene
  • Kestus: 1, 5 h
  • Suhtluskeeled: eesti, inglise, vene

Järiste Veinitalu tooteid saab ka kaasa osta.

 

Aktiivne tegevusTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Kaspri talu

Tegeleme lambakasvatusega ja lisategevus on mesindus.

Võtame vastu lasteaedasid ja kolm aastat oleme aktiivsed ,,Avatud talud.,,Oleme valmis vastuvõtma kõiki võimalusi.

Meie talu põhitegevus on lambakasvatus ja juba 3 aastat tegeleme aktiivselt loomade näitamisega lasteaialastele ja koolidele. Oleme avatud olnud ka kolm aastad avatud talude päeval ja see aasta esmakordselt maale elama programmiga.Lisa tegevusena alustasme mesindusega.Avatud ainult talukaupadega pood.
Lastele näitamiseks on peale lammaste veel kanad .jänesed ,kassid ja 2 koera,visuaalselt vaatleme ka mesilasi.
Lastegruppidele ettetellimisel erinevad töötoad.
Meie tegemistest lähemalt: https://www.taluliit.ee/kaspri-talu/
Aktiivne tegevusLoomad ja linnud
Saada talule kiri:

Tagasi

Kivimurru Kombuchatalu

Kivimurru Kombuchatalu asub Lääne-Virumaal Raigu külas. Talus valmib teeseente abil meeldiv kombuchajook. Selle teevad eriliseks looduslikud oma väge lisavad maitsestused. Näiteks mustikad ja muud marjad, meliss ja muude taimede lehed ning õied. maitseid on vastavalt tooraine saadavusele kuni 20 erinevat. Joogid ise on looduslikud seedimise korrastajad ning kogu keha turgutajad. 

Perenaine Liis Järvamägi elab talus igapäevaselt ning kogu jookide valmistamine, maitsestamine, villimine ja sildistamine toimub talus. Tegu on tõelise talutoiduga. 

Lisaks teeseenejoogile teeb Liis ka teesegusid, kohalikust toorainest toitu ning joogat. Liis pakub joogatunde ning matkasid või jalutuskäike looduses igal aastaajal. Loodus muutub kogu aeg ning Liisi suureks sooviks on õpetada inimesi rohkem praegust hetke märkama. Enda juures aitabki ta igas inimeses avastada tööriistad, mida igapäevaselt kasutada saab. Metsaservas elamise võlu tagab piisava eraldatuse, kuid alles jääb ühendus naabrite ja lähimate asulatega.

Aktiivne tegevusTeraapiataluTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Kolotsi talu

Kolotsi talu asuv Võrumaal, Haanja Looduspargis.

Kolotsi talu tegeleb kitsekasvatuse ja käsitööjuustude tootmisega alates 2012. aastast. Talus valmistatakse omanäolisi ja tugevamaitselisi laagerdunud juustusid, millega varustatakse eklusiivselt HoReCa sektorit. Kolotsi talu klientide hulgas on tipprestoranid, s.h. mitmed konkursi “Hõbelusikas” 2018 ja 2019 aasta laureaadid.

Atesteeritud mahe loomakasvatus on talus olnud juba aastast 2014. Mahetunnustuse saavutamine ka piima töötlemisele on osa talu majandamise põhimõtetest. See on Kolotsi talu panus keskkonnasäästlikumasse majandamisse ja kariloomade heaolu tagamisse.   Talus on 40 lüpsikitse.

Ootame külla kõikki huvilisi, kes soovivad kohtuda loomadega ja näha kuidas valmib juust väikemeiereis.

Ekskursioonkestab umbes 1 tund. Selle käigus tutvustame kitsi, räägime kuidas koerad kaitsevad karja huntide eest, arutame maheda  toidutootmise vajalikkuse üle, vaatame kaasaegset väikemeiereid ja kuulame kuidas juustumeister uusi juustusorte välja mõtleb. Arutelu kõrvale pakume teed ja Kolotsi talu juustuvalikut. Kõikke, mis meeldib, saab ka kaasa osta.

 

Aktiivne tegevusLoomad ja linnudMahetootmineTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Küti-Uuetoa linnufarm

Kutsume teid külastama Küti-Uuetoa linnufarmi!

Meil on aedades vaatamiseks üle 90ne erineva linnupere – kanad, pardid, haned, vutid, kalkunid, paabulinnud ja faasanid. Näiteks kanu on meil 25 eri tõugu ja 60 erinevat värvi.

Lisaks saate tutvuda mesilaste eluga.

Kohapeal talupoes müüme oma talu toodangut ja käsitööd, kaasa saab osta erinevate lindude liha ja mune. Lisaks pakume erinevaid käsitöökoolitusi nagu viltimine, paeltikand või kohalikust hanerasvast seebi keetmine.

Toitlustamise võimalus kohapeal

 

Tulge koos perega või suurema grupiga!

Avatud oleme

1.05-15.09 T,K,N,R 10.00-18.00 Muud ajad kokkuleppel.

16.09-30.04 avatud ainult ettetellimisel. Siis vaatamiseks ainult faasanid, paabulinnud, haned, pardid

Loomad ja linnudMesilasedSöömineTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Küüniniidu OÜ

Pereettevõte Valgamaal Karulas tegutseb lihaveise- ja taimekasvatusega (teravili, raps, uba-hernes)
Lisaks vähemal määral ka hobumajanduse ja metsandusega.

Viimased aastad oleme justkui märkamatult hakanud tegelema ka agroturismiga – läbi reisifirma käivad iga suvi linnainimesed vaatamas meie talupidamist ja toimetamist.
Samuti külastavad meid koolid ja lasteaiad. Kolmandat korda osaleme avatud talude päeval.
Lisaks traditsioonilisele suunale sooviksime ka turismi külge edasi arendada.

 

Facebook: https://www.facebook.com/kyyniniidutalu

Loomad ja linnudTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Kuusiku talu

Keskkonnasõbralik perefarm, kus väärtustatakse Eesti maad, loomi ja tarbijat!

Kuusiku talu on peretalu, mida majandavad Jane ja Elmar Mättik koos oma kolme lapsega. Talu, kui sellise, algusajaks võib pidada 1991 aastat, kui Elmar alustas hobikorras teraviljakasvatusega 4 hektaril. 2008 aastal osteti rohumaade hooldamiseks ja neile lisandväärtuse andmiseks esimesed aberdiin-anguse tõugu veised- 4 mullikat ja pull. 2009 ostis Jane Euroopa Liidu Maaelu Arengukavast taotletud Noortaluniku toetusega veel 20 ammlehma ja 1 sugupulli. 2019 aastal haritakse maid ligi 400 hektaril (teravilja, rapsi ja heintaimede kasvatus), kasutusel on Keskkonnasõbralik majandamise viis.

Karjas on 10.2019 seisuga 238 lihaveist, neist 105 ammlehma ja 5 sugupulli.

Kuusiku talu loomadega osaletakse sageli erinevatel lihaveiseid ja lihaveisekasvatust propageerivatel üritustel. Et perenaise jaoks on lihaveisekasvatus lisaks parajalt füüsilist aktiivsust pakkuvale tööle ka väga meeldiv, huvitav ja väljakutseid pakkuv hobi, siis on aja jooksul pälvitud ka erinevaid tunnustusi –

  • Parim Lihaveisekari 2012
  • Parim Tõuaretaja 2012 ja 2018
  • Parim Lihaveisekarjakasvataja 2013
  • Aasta Põllumees 2013 nominent
  • ETKL Parim Talu Noortalunike kategoorias
  • Anija valla Aasta Ettevõtja tegu 2018
  • Lisaks neile ka mitmeid auhinnalisi kohti lihaveise konkurssidel.

Tõupulle karja aretusliinide mitmekesistamiseks ja parimate aretustulemuste saavutamiseks on ostetud Šveitsist, Taanist, Soomest ja Saksamaalt ning nad põlvnevad sellistest tuntud tõupullidest nagu LOCKERLEY LEGOLAS G850 (UK), JEREMY ERIC OF BRIDGEFOOT (UK), SRV HEDEBO KNOBEL ET (DK), RAWBURN ROMMEL E423 (UK), IRON ORE PARINGA HKFE27 (AU), BR MR CROWN PRINCE 9061W (US).

Lisaks kasutatakse farmi aretustöös ka  vähemalt 40% ulatuses kunstlikku seemendamist, et saada sarnaseid tulemusi ja olla võrreldav maailmas kasutatavate sugupullide tulemustega. 2015 aastal tehti esimesed katsetused ka embrüosiirdamise vallas (Kanada päritolu) ning selle tulemusena saadi esimesed 5 aberdiin-anguse tõugu embrüosiirdatud vasikat Eestis (2 pulli ja 3 lehmikut), ning kõik nad toodavad oma järglasi täna Kuusiku farmis. 2020 kevadel on sündimas uued embrüosiirdamise teel saadud järglased sellisest Kanada tippfarmist nagu MILLER WILSON ANGUS.

Suur osa järglastest müüakse tõuloomadena – müüdud on tõulehmikuid nii Eestisse kui Rumeeniasse, Horvaatiasse, Kasahstani ja tõupulle lisaks Eestile ka Lätti, Hollandisse ja Türki.

Lihaks sobivad loomad müüakse nii tapamaja, kui ka otseturustuse kaudu, viimase populaarsus on üha enam kasvamas. Kuusiku farm ja tema toodang on saanud õiguse kanda ka MTÜ Eesti Lihaveise seltsi poolt välja antavat farmimärki „Eesti Lihaveis“, mis tähendab, et farm kasutab oma karja kasvatamisel parimaid praktikaid, täidab loomade heaolu ning keskkonnanõudeid ning karjas peetakse jõudluskontrolli. Märk „Eesti Lihaveis“ annab kindluse, et tegemist on hea tava järgi kasvatatud loomade ja nendest saadud toodanguga

Kuusiku farmi lihaveisekasvatuse algaastail sihiks seatud mõõdikud ja eesmärgid:

  • farmis kasutatavate rohumaade ressursi mõistlikuks kasutamiseks piisav loomade arvukus – 100 ammlehma,
  • ammlehmade keskmine kehamass ca 700 kg,
  • hea rohumaade väärindusvõimega ammlehmad ja hea juurdekasvuga noorloomad,
  • tasemel aretustöö,
  • tõuloomade müük
  • ja maailmas enimlevinud veiseliha brändi – Angus Beef- väärilise liha müük on saavutatud.

Pikaajalise eesmärgina soovitakse Kuusiku perefarmis läbi Keskkonnasõbraliku majandamisviisi jätkata  just sellist taime – ja loomakasvatust, mis on kasulik farmi põhiressursile ehk mullale ja seeläbi ka taimele, loomale ning toodangu tarbijale. Selline mitmekülgne ja vastastikune sümbioos loob hea võimaluse tegutseda mitte lihtsalt tootmisfarmina, vaid jätkusuutliku elustiili- ja perefarmina.

Üle 50% lihaveisekasvatuse tulemustest on mõjutatud keskkonna poolt ning Eesti kliima- ja keskkonnatingimustes on piisavalt palju potentsiaali aberdiin-anguse tõugu veiste kui heade rohusööda väärindajate kasvatamiseks. Meil on hea meel, et kogu maailmas populaarsust kogunud ja paljusid rahvuseid ühendav aberdiin-angus ehk “Black Magic” on juhtival kohal ka Eestis kasvatatavate lihaveisetõugude hulgas!

Facebook: https://www.facebook.com/pirgoangus

Loomad ja linnudTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Maamehe Golf

Õde ja vend koos oma peredega peavad Võrumaal veiseid ja harivad tuhandet hektarit maad. Et teha midagi igapäevasest põllumajandusrutiinist erinevat, otsustati käima panna elamuste- ja naudingutalu, kus töötamine laeks akusid ja kus külalistele luuakse eelkõige emotsiooni.

  • Tiri-Jakobil saab korraldada kontserte ja teatrietendusi.
  • Koht sobib seminaride ja koosolekute pidamiseks. Samuti veidi„teistmoodi” sünnipäevadeks.
  • Olemas kümblustünn.
  • Lisaks saab talus mängida maamehe golfi, milleks kasutatakse kahe rusika suurust palli ja golfikeppi, mis meenutab kepi otsa torgatud puukotta. Rada on üheksa auguga ja kaks kilomeetrit pikk, algab talu juurest, kulgeb küngastest üles ja alla, viib läbi metsa, kus on metsmaasika- , mustika- ja seenekohad ning lõppeb veiste karjamaal. Seal saab mängida varakevadest hilissügiseni.
  • Pärast golfi mängimist saab süüa saviahjus valmivat pitsat.
Aktiivne tegevus
Saada talule kiri:

Tagasi

Mahlametsa

Vändra metsade vahel asuva Metsniku talu maadel tegutseb perekond Mitev: perenaine Terje, tema bulgaarlasest abikaasa Rumen ja nende neli tütart. Kuueliikmeline pere kolis maale elama aasta tagasi, kui otsustati loobuda pealinnaelust ja naasta tagasi juurte juurde ning hakata tootma õunamahla, nagu seda omal ajal tegid igal aastal Terje vanemad. „Kirg õunamahla ja selle tegemise vastu pärineb lapsepõlvest, kui valmistasin seda sageli koos oma perega. Kui alguses tegime mahla ainult enda tarbeks, siis üsna pea kasvasid kogused nii suureks, et muist jäi üle ka sõpradele ning nende sõpradele,“ jutustab Terje. „Mida aeg edasi, seda enam suurenes ka nõudlus ja sellest omakorda kasvas välja pereettevõtlus.“ Kuidas toimib väike pereettevõte ja milliseid segumahlasid talus valmistatakse, selgitab Mahlametsa OÜ perenaine Terje Mitev.

Terje on veendunud, et iga inimene peab tegema seda, mis teeb teda õnnelikuks. „Kui sul on sisemine kutsung maale, siis tuleb seda järgida,“ arvab Terje. Enne päriselt maale kolimist veetis Terje perega kõik nädalavahetused, suved ja pühad maal, aga lõplik otsus tehti ikka pika planeerimise ja kaalumise tulemusena. „Meile meeldib maal olla, isegi lapsed ei kurda. Nii ostetigi Kaisma mõisa vana õunaaed, kuhu tulevikus loodetakse rajada uus tootmishoone ja väike kohvik. „Mõisaaed vajab veel palju investeeringuid ja tööd, aga näeme sellel kõigel väga suurt perspektiivi,“ kinnitab Terje.

 

Kaks kilo õunu = üks liiter õunamahla
Tootmiseks kasutatakse taluhoovis asuvat kõrvalhoonet, mille ruumid on kohendatud mahlategemiseks ja hoiustamiseks.
Mahlametsa talu mahlategu algab oktoobris õunte korjamisega. Igaks mahlapressimise päevaks korjatakse kokku vähemalt 3 tonni õunu. Mahlametsa talu mahla valmistamise omapäraks on see, et mahlaõunteks korjatakse suuremalt jaolt küpseid, jube maas olevaid õunu. „Kuna need ei säili pikalt, ei vaja me nende säilitamiseks ja järelvalmimiseks eraldi ruumi, vaid saame need kohe teha mahlaks, mis on tihti palju magusam kui puu otsast korjatud viljadest tulev mahl,” selgitab perenaine.
Kõige aktiivsemal perioodil toodetakse päevas 1,5 tonni toormahla.  „Meie plaan on kasvatada tootlikkust 50 000 liitrini aastas. Praegu rendime vajaminevate õunte jaoks järgmised 10 aastat Valtus asuvat 10 hektari suurust maheõunaaeda.“

 

Tulevik toob marjajahud
Lisaks mahladele plaanib Terje tulevikus proovida ka erinevate viljade (nt kõrvits, porgand, punane peet) pressimisjääkidest jahude tootmist.

Mahlametsa toodete pakenditelt võib leida lasteraamatute illustraatori Katrin Ehrlichi loodud lastepäraseid kujundusi. „Kuna toode on ennekõike suunatud lastele, siis on pakendid lõbusad ja kirevad, neilt leiab erinevaid metsaelanikke ja mahlades kasutatud tooraineid,“ kirjeldab Terje pakendeid.

Facebook: https://www.facebook.com/mahlametsa

Tootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Männiku Piimalambad

Männiku piimalambatalu on Eesti ainus farm, kus toodetakse lamba-, kitse- ja lehmapiima ning valmistatakse neist erinevaid piimatooteid. Peale lammaste, kitsede ning haruldaste maatõugu veiste, peetakse talus hobuseid, küülikuid, karjakaitsekoeri ja kodulinde. Talus tegutseb tunnustatud meierei.

-Külastajatele pakume:
Pakume võimalust tutvuda maaeluga selles täies eheduses, alustades hobusele porgandi andmisest ning lõpetades piimatoodete valmistamisega tutvumise ja toodangu degusteerimisega. Oleme paindlikud ja koostame just teie vajadustele vastava külastuspaketi. Talu tegutseb mahepõllumajanduslikke põhimõtteid järgides ning soovijatele tutvustatakse ka keskkonnahoidliku ja jätkusuutliku põllumajanduse põhimõtteid. Vajadusel pakume ka toitlustust, mis baseerub talus toodetud toorainel. Võtame vastu ka suuremaid gruppe!

Facebook: https://www.facebook.com/piimalambad

 

Loomad ja linnudTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Mätiku talu ja meierei

Mätiku talumeierei alustas tegevust rohkem kui viis aastat tagasi, kui talu noorperenaine Mirjam Pikkmets hakkas taluköögis esimeste talutoodetega katsetama. „Kuna mina õppisin Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis ning olen lõpetanud ka EMÜ piimatehnoloogia magistriõppe, siis tundus järgmine loogiline samm oma meierei avamine. Kui koolis käisin, soovitas isa mul ka koos Talumeiereide Liidu grupiga minna teiste riikide väikemeiereidega tutvuma. Nii käisin näiteks Rootsis ja Prantsusmaal,“ meenutab Mirjam meierei sünnilugu. Seal nähtu põhjal sai ta ka kinnituse, et meierei loomine on piimakarjaga talu arenguks õige suund. Nüüd väärindatakse Mätiku talus igal kuul üle nelja tonni piima ja valminud mahetalutooteid müüakse üle-eestilistel OTT taluturgudel ning Pärnu- ja Läänemaa kauplustes. Milliseid tooteid Mätiku meiereis valmistatakse ja kuidas piimakarjaga talutootmist optimeerida, selgitab noorperenaine Mirjam.

Õnnelikud lehmad annavad palju piima!
Mätiku talus Oidrema külas on mahelüpsikarja peetud juba alates 1993. aastast. Alustati 4 lehmaga, praeguseks on talu lüpsikarjas 78 looma. Suur lüpsikari toodab ühes kuus keskmiselt 40–50 tonni piima, millest 10% töödeldakse ümber kohapeal. „Kui alles aastake tagasi töötlesime umbes 2 tonni piima kuus, siis nüüdseks on see number kasvanud 4–5 tonnini,“ rõõmustab Mirjam meierei kiire kasvu üle. Perenaise sõnul on meierei edukuse võtmeks ka südamega tehtud klassikalised talutooted. Näiteks on meierei sünnist alates talu kõige olulisemaks tooteks just klassikaline taluvõi. „Või vahustamine võtab väga vähe aega, kuid nõuab väga palju toorainet,“ selgitab Mirjam. Nimelt saab 10 liitrist piimast ainult 0,5 kg võid. Sellise koguse või valmistamisel tekib kõrvalsaadusena ka 9 liitrit lõssi, mis on omakorda meierei teiste toodete tooraineks.

Mätiku talus valmivad ainult kvaliteetsed talutooted
„Me töötame iga päev selle nimel, et muuta meierei tootmist efektiivsemaks ja seda kvaliteeti kaotamata. Meie jaoks on ka ääretult oluline, et saaksime võimalusel valmistada tooteid mahedana,“ selgitab Mirjam. Aastatega on perenaisel tekkinud ka veendumus, et teatud tooted on nii-öelda pirtsakamad ja nende valmistamisel mängivad rolli nii ruumi temperatuur kui ka enda tuju. „Tean juba omast käest, et näiteks juustu tegemisel ei tohi kunagi meiereisse tulla paha tujuga, siis läheb kindlasti midagi valesti,“ räägib perenaine naeratades. Praegu toodetakse Mätiku meiereis mahedat küpsetusjuustu, grilljuustu, salatijuustu, koort, võid, kohukesi, keefiri, hapukoort, jogurtit, tavalist kohupiima, jäätist, ricotta’t ja veel palju muudki. Kõik Mätiku meierei tooted kannavad ka „Ehtsa talutoidu“ märki, mis on perenaise sõnul neile suureks tunnustuseks ja kvaliteedimärgiks, mis näitab, et tegu on ikka naturaalsete kodumaiste talutoodetega.

Vabapidamisel piimakari annab rohkem piima
Mätiku meiereis vajaliku kvaliteetse tooraine eest hoolitseb talu roheväljadel ringi jalutav 150-pealine kari, millest ligi pooled loomad kuuluvad lüpsikarja. Suure karja tarbeks valmis 2018. aasta juunis ka uus laut koos kaasaegse robotlüpsisüsteemiga, mis võimaldab loomadel lüpsi ja sööma minna just siis, kui nad ise tahavad. Lisaks annab vabapidamisel piimakari rohkem piima. Perenaise sõnul oli uuele süsteemile üleminek vajalik, et optimeerida lüpsmisele kuluvat aega. „Kui siiamaani töötasime pärast lüpsmist ainult sooja piimaga, siis uue robotlüpsisüsteemiga töötame ainult külma piimaga,“ selgitab Mirjam. Kaasaegses laudas on ka rohkem ruumi piima hoiustamiseks. Piima hoitakse 8000-liitrises mahutis. Piim, mis meiereis väärindamisele ei lähe, saadetakse Saaremaa piimatööstusele, kus sellest valmistatakse peamiselt mahejuustu ja pudelipiima.

Lehmad on uudishimulikud ja graanulimaiad loomad
Uuele robotlüpsisüsteemile üleminek võttis kokku aega kolm kuud. „Lehmad on väga uudishimuliku meelega loomad, kes kipuvad alguses uusi asju pelgama. Stressis loom aga annab omakorda vähem piima,“ räägib meierei perenaine. Nii langes lüpsikarja kolimise tõttu piima kogus kuu lõikes lausa 10 tonni. „Selleks, et piimakadu oleks kuu lõikes minimaalne, viisime loomad uude lauta paarikümne looma kaupa. Nii võttis kogu protsess küll mitu kuud aega, kuid tooraine kadu oli karja suurust arvestades võimalikult väike,“ selgitab Mirjam ja lisab, et nüüd hakkab piimakogus taas normaliseeruma.

Uus robotlüpsisüsteem on ka lehmadele palju rõõmu toonud. Nimelt saab uue süsteemiga iga lehm lüpsmise ajal teatud koguse maitsvaid graanuleid. „Need meeldivad neile nii väga, et üks lehm käis ühe päeva jooksul 50 korda robotist läbi, lootes meelepärast suutäit saada,“ muheleb Mirjam.

Gotlandi tõugu lambad
Talus peetakse lisaks lehmadele ka kanu ja meie kliimasse hästi sobivaid hallikarvalisi Gotlandi tõugu lambaid. Viimaseid on peetud natuke üle 2 aasta. Lammastest saadakse peamiselt liha, kõrvaltooteks on nahk ja vill. Aastatega on lammaste arvukus tõusnud 63 isendini. Kahjuks aga käivad suurt lambakarja kimbutamas hundid. Nii võeti selle aasta jaanuaris karja eest hoolitsema noor, nüüd juba peaaegu aastane Kesk-Aasia lambakoera kutsikas Bossen, kellele meeldib muuhulgas väga perenaisega kallistada. Bosseni suurteks sõpradeks on kaks väikest taksikoera Mona ja Bandiit, kes peavad end sama suurteks ja tugevateks kui Bossen. Nii patrullitaksegi päeval kolmekesi koos mööda karjamaid ja valvatakse lambaid.

 

Tootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Meemeistrid

Me oleme üks väike pere, kelle kireks on mesilased ja mesi. Meie peres on mesindamise kogemusi juba aastakümnete jagu, aga 10 aastat tagasi otsustasime luua mesindusettevõtte Meemeistrid ning hakkasime otsima kohta, kus oma mesilastega toredasti askeldada. Leidsime põneva krundi Põltsamaa külje all, kus kunagi asus külakeskus seltsimaja ja Annamõisa meiereiga. Pärast meierei põlengut sai sellest küla väike prügimägi ning võsa ja hein olid üle pea. Siiski nägime me selles kohas midagi, mis meil silma särama pani. 4 aastaga oleme rajanud sinna kaasaegsed tootmishooned, mida näitame uhkusega ka külalistele. Küla prügimäest on saanud elav ja arenev talukompleks, kuhu sel aastal rajasime ka päikesepargi, et kogu oma tootmiseks vajalik elekter taastuva elektri peale üle viia. Kuna meile meeldib sagin ja sumin, tulid sel aastal meile suvitama ka kihnu maatõugu jäärapoisid, kes etendasid meie talus aedniku rolli.
Nüüd siis asume vaikselt vana meierei taastamise kallale, et üha tihemini meile saattuvad kliendid ja külastusgrupid saaksid veelgi mõnusama vastuvõtu osaliseks.
Pakume oma meesõpradele ja kõigile, kes külateelt sisse astuvad ülevaadet meie talukoha ajaloost, mee tootmisest, mesilaste elust otse mesilas (soovi korral maskidega) või läbi vaatlustaru ning loomulikult pakume degustatsiooni kõigi meie toodete osas. Tooteid on meil palju, kuna lisaks klassikalisele meele toodame ka maitsemeesid (neid on meil kokku 13 erinevat). Kui meie meespere on peamiselt mesilas, siis talu korrashoid, külalised, visuaalne väljanägemine ja turundus on perenaise õlul ja ta naudib seda. Klientide tagasiside meie disainile on olnud väga positiivne, eriti lustakalt mõjuvad sini-must-valge värvikombinatsiooniga etiketid. Suveperioodil on meie 3 last ka talus pidevalt abis ning jäärapoiste tutvustamine oli nende meelistegevus:)
Oleme 4 aastat osalenud avatud talude päeval, mis on andnud meile palju kogemusi külaliste teenindamisel. Meie juurde on lihtne tulla, bussid mahuvad ka hoovi ära ja kui me parasjagu mesilas ei ole, siis alati kutsume edasi ja pakume teed ja mett. No ja kui teed ei soovi, siis mett saab alati:)
Et siis, näeme Meemeistrites?!
Külastused palume eelnevalt kokku leppida.
Mesilased
Saada talule kiri:

Tagasi

Mesitop OÜ

Osaühing Mesitop on mesindusettevõte Viljandimaal Tagamõisa külas. Põhitegevusteks on mee ja teiste mesilassaaduste tootmine, mesilasemade kasvatamine, ning mesindusinventari valmistamine.

Mesilassaaduste varumine toimub inimtegevusest eemale jäävatel, puhta loodusega korjealadel (peamiselt soode ja rabade ümbrus).

Ettevõttest
Osaühing Mesitop alustas oma tegevust 2006 aasta kevadel mesila rajamisega Läänemaal Noarootsis. Tänaseks on tegevus üle viidud Viljandimaale Väike-Kõpu külla.

Eesmärgiks on pakkuda mesilastoodete austajaile puhtast looduskeskkonnast kogutud mett ja teisi mesindussaadusi ning mesinikele kvaliteetseid mesindustarbeid.

Tooted ja teenused
Peamisteks tegevusaladeks on mee tootmine ning mesindustarvete müümine. Kõrvaltegevused varieeruvad mesilasemade kasvatamisest mesindusinventari kavandamise ja valmistamiseni.

 

Mesilased
Saada talule kiri:

Tagasi

Murimäe Veinikelder

Murimäe Veinikelder- lummav viinamarjaistandus, mis asub Otepää küngaste vahel.

Pererahvas ja koerustükke täis Murid jagavad külalistele lahkelt oma kogemusi veini valmistamisest ja ehedaid veinielamusi maapealses paradiisis.

Külastada saab viinamäge ja veinikeldrit, kus anname ülevaate Murimäe Veinikeldri tegemistest ning põhjamaisest viinamarjakasvatusest ja veinivalmistamisest. Pakume toitlustust ning korraldame koolitusi ja veinidegustatsioone, kus maitsmisele tulevad Eestis kasvatatud viinamarjadest ning muust eestimaisest toorainest valmistatud käsitööveinid.

Pakume oma külalistele hubast ning eksklusiivset majutust kõikide mugavuste ja saunaga külaliskorteris, kus ärgates saad nautida kaunist vaadet Lõuna-Eesti kuppelmaastikule! Murimäe Veinikeldri külaliskorter sobib hästi peredele ja väiksematele seltskondadele kuni 5-le inimesele ning neile, kes hindavad privaatsust ja looduse lähedust.

Aktiivne tegevusMajutusSöömineTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Nopri Talu

NOPRI TALUMEIEREI on ehtsaid, vähetöödelduid, traditsioonilisi talupiimatooteid valmistav väikeettevõte Võrumaal, Rõuge vallas, Kärinä külas.

Meie piimatooted valmivad otse piimafarmi kõrval asuvas talumeiereis. Koostises kasutatakse võimalusel alati eestimaiseid koostisosi. Taimerasva, säilitusaineid ja muud puhta toidu sisse sobimatut Nopri toodetest ei leia. Need on tehtud keskkonnasõbralikult toodetud piimast, kohalike elanike usinate kätega ja kaasaegsetes tingimustes.

Talukohupiim ja -või, sõir, koorekaramell, jogurt ning juust valmivad traditsioonilise talus kasutatud tehnoloogia alusel.

TULE KÜLLA!

Ootame huvilisi uudistama talupoodi ja ajaloonäitust konverentsisaalis.

Etteteatamisel korraldame ka ekskursioone meiereisse ja farmi – näitame ja räägime lähemalt toidu valmimislugu. Kohv ja teised kuumad joogid saadaval automaadist.

Ekskursiooni keskmine pikkus on 1,5 tundi. Kõigepealt kiikame sisse ehtsasse talumeiereisse. Vaatame, kuidas piim talust meiereisse saab ja kuidas sellele maitseid antakse. Lisaks sellele maitseme värskeid Nopri talu piimatooteid ning räägime külalistele tähtsatel teemadel. Lisaks saab külastada talupoodi – sealt saab ju hüva kraami kaasa osta. Tuuri viib läbi talu peremees Tiit isiklikult.

http://www.nopri.ee/ekskursioon/

Loomad ja linnudTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

OleMari talu OÜ

Maalilise Vooremaa nõlval asuv mahetalu, kus kasvatatakse tüüringi tõugu kitsi, kelle piimast valmistatakse juustu ja maiuseid.  Lisaks kasvatatakse ravim- ja maitsetaimi ning talveks jõulukuuski.

 

Aadress: Jõgevamaa, Jõgeva vald, Vahe, 49228

Loomad ja linnudTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Pajumäe talu

Pajumäe talu on väike mahetalu Mulgimaal, kus valmistatakse oma lehmade piimast mahetunnustatud piimatooteid, alatest jogurtist ja kohupiimast kuni või, juustu ja gheeni välja. Lehmad nosivad suvel värsket rohtu otse karjamaalt ja tooted tehakse valmis kaasaegses väikemeiereis.

Kuigi talukoht on pea sajandi vanune ja püsivalt on lehmad olnud laudas alates 1989. aastast, algas piima töötlemine talus 1998. aastal. Siis kukkus piima turuhind 3,60 kroonilt 1,10 kroonile ja võetud lanude tagasimaksmiseks ei jäänud muud võimalust kui hakata piima väärindama. Kuna loomade- ja loodusesõbralik tootmispõhimõte on talus olnud juba algusaegadest saati, siis tehtigi mõne aja pärast ära ka tootmise ja töötlemise mahetunnustamine.

Pajumäe talu ootab kõiki külla! Külalistele räägime talu ajaloost, näitame masinaid ja loomadele varutud söötasid. Käime laudas ja karjamaal, räägime süvaallapanust ja karjamaal jalutavatest lehmadest. Näha saab ka seadmeid, millega loomi lüpsame ning vaatame sisse piimatöötlemise ruumidesse. Loomulikult lõpetme ekskursiooni talus tehtud piimatoodete maitsmisega. Kes soovib, saab ka talutooteid kohapealt kaasa osta.
Loomad ja linnudMahetootmineTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Piesta Kuusikaru Talu

Tere tulemast Pärnumaale, Soomaa piirkonnas asuvasse Piesta Kuusikaru tallu. 1868. aastal päriseksostetud peretalul on uhke minevik ning õunalõhnaline tänapäev. Külalistele tutvustame rõõmuga mõlemat – moodsas tootmistalus tuleb juttu muuseas nii papa Jannsenist kui Kentuki lõvist.
Ettevõtte lühikirjeldus: Piesta Kuusikaru talu Vändra metsas Pärnumaal ootab külla kõiki, kellele pakuvad huvi toidutootmine ja kodulugu. 1868. aastal rajatud esivanemate talus tegutseb pereettevõte, mis majandab maheõunaaeda ning valmistab kohapeal erinevaid õunatooteid sh vürtsikas õunajook, mündilisandiga kokteilisiirup, õunastroop ja naturaalne õunaäädikas. Lisaks tootmise tutvustamisele ja toodete degusteerimisele räägime põnevaid lugusid talu ajaloost, mis seostub nii papa Jannseni, Juhan Liivi kui Joosep Tootsiga. Suvehooajal on igapäevaselt avatud talupood ning pakume ka kodumajutust privaatses puhkemajas. Oleme liitunud Soomaa Turism MTÜ, Eesti Maaturism MTÜ ja Eesti Toiduteega.

Ringkäigul Piesta õunamajas saate piiluda väiketootmise telgitagustesse ning avastada, kui palju häid maitseid Eesti õuntes peidus on. Lisaks kuulete toredaid lugusid talu ajaloost ja võite uudistada noort maheõunaaeda. 

Talupoes on müügil Piesta õunatooted ja valik temaatilisi kingitusi – et siinset mõnusat meeleolu ja häid maitseid kaasa viia ning lähedastega jagada.

Külastajaid võtame vastu aastaringselt, aja palume eelnevalt kokku leppida tel 5089 589 või info@kuusikaru.eu. Ekskursioone teeme nii eesti, vene, inglise, soome kui ka saksa keeles.
MahetootmineMajutusTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Puusepa Mesindustalu

Veerandsada aastat mesindust

Maarika ja Sulev Puusepp on kogenud mesinikud, kes on sel alal tegutsenud juba 25 aastat. Sulev alustas mesindusega oma vanemate kõrval. 1993. aastal ostsid Puusepad endise kolhoosi laguneva mesindusehoone Uulus, asudes omaette toimetama. Aastatega on mesila renoveeritud tänapäevaseks tootmiskeskuseks, hoone teisel korrusel elab talupere. Senine elumaja on renoveeritud külalistemajaks, sest pere hakkab pakkuma kodumajutust ja tegelema ka taluturismiga.

Tootmishoones on Saksamaalt toodud seadmed, tigu­press soetati Soomest.

Kaanetusliinil lõigatakse kärjed lahti, need liiguvad tigupressi alla, kus mesi pressitakse välja, vaha liigub eraldi liinile. Raamid pannakse vurri, kus mesi vurritatakse selitusvanni, läbi mitme vanni selitatakse lõpuks puhas mesi välja.

Pere valmistab lisaks ka meepõhiseid tooteid õietolmu, suira ja piparmündiga. Mee müüb pere Pärnus oma loodustoodete kaupluses Mesilind, samuti laatadel ja Tallinna Lillepaviljonis meepäevadel.

Puusepa mesindustalu on registreeritud FIEna Maarika Puusepa nimele ja kuulub Eesti Meetootjate Ühendusse. Ühenduse eesmärk on hoida ja propageerida hea Eesti mee maitset ja selle missiooni on võtnud südameasjaks ka Puuseppade pere. Nende tarud on PRIAs kirjas ja nad tegutsevad veterinaarametnike kontrolli all.

160 mesilasperet Nigula looduskaitsealal ja Pärnumaa metsades. Aastatoodang 5–10 tonni.
Mee ja meetoodete müük oma kaupluses Mesilind Pärnus, turgudel, laatadel.
Nüüdisaegne tootmishoone, seadmed, tehnoloogia.
Töö peretaluna, kaks töötajat.

“Meil on praegu 160 taru, rohkem ei saagi võtta, sest meil pole palgatöölisi,” teatab perenaine Maarika Puusepp, kes on koos abikaasa Suleviga pidanud mesilasi juba 25 aastat. Puuseppade pere on tunnustatud ka parima alternatiivtalu tiitliga.

Peremees Sulev selgitab, et mesitarud on 11 kohas laiali rohkem kui 100 km raadiuses, enamik neist Nigula looduskaitsealal.

Suviti on mesinikel tööd varahommikust hilisõhtuni. Peremees sõidab läbi pea 100 kilomeetrit päevas, sest korjeajal tuleb tarudel pidevalt silm peal hoida, raame lisada ja vahetada. Kodutööstuses aga käib kibekiire mee vurritamine, pakendamine, sest rahvas nõuab värsket mett. Abiks on ka peres kasvavad kolm tütart.

Mesilased
Saada talule kiri:

Tagasi

Raja talu

Raja talu on väike peretalu Viru-Nigula vallas Kõrkkülas Tallinn-Narva mnt ääres looduskaunis kohas mere ääres.

Raja talus on üle 100 lamba, hobused, poni, kitsed (tavalised ja kameruni kääbused) ja väiksemad lemmikloomad.

Oleme aastaid korraldanud lasteaedadele ja koolidele taluelu tutvustavaid ekskursioone. Peres 6 last, kellest 3 veel kodus ja päris mitu lapselast. Meie kandi lasteaiad ja koolid ja kõigi tuttavate lapsed on siiani ikka käinud vaatamas, kust tuleb piim, liha ja munad.

Leiva toob talupere lauale aga hoopis abikaasa vanematele kuuluv Paevälja talu 130 lihaveise (aberdiin-angust) ja 30 lüpsilehmaga (EHF ja 4 EK). Maad kasutuses 200ha.

Facebooki leht: https://www.facebook.com/Raja-talu-384773228387510/

 

Loomad ja linnud
Saada talule kiri:

Tagasi

Roosu talu

Roosu talus tegeletakse maheteravilja tootmise, lihaveise ja lambakasvatusega. Lisaks pakutakse ka toitlustust ja majutust. Roosu talus on võimalus pidada erinevaid üritusi ja laagreid. Pakutakse ka kanuumatku Võhandu jõel.

 

Aktiivne tegevusLoomad ja linnudMahetootmineMajutusSöömineTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Saidafarm

Saidafarm on 1992. aastal alustanud üks Eesti esimestest mahefarmidest. Meie väikeses meiereis valmistatud piimatooted – kohupiimad, juustud, jogurtid ja kohupiimakreemid on olnud aastaid tarbijate poolt nõutud ja tunnustatud.

Põhiliselt turustame oma tooteid suurtes kaubanduskettides, kuid tarnime ka koolidele, lasteaedadele. Ekspordime ka Helsingisse.

Mahetoodetega soovime edasi anda paikkonna rahvuslikku pärimust, toidu valmistamise traditsioone. Meie jaoks on väga oluline, et elu maal jätkuks, et iga meeter mulda saaks küntud ja külvatud.

Ootame meelsasti erineva suurusega turismigruppe, kes soovivad meie farmi ja elu-oluga tutvuda. Külastus hõlmab tervitusjooki koos meie toodangu degusteerimisega, farmi tutvustust ning ekskursiooni tootmisse. Üks külastus kestab ca 1,5-2 tundi.
Grupi jaoks on võimalik tellida ka soe toit. Lähema info saamiseks kirjutage palun aadressil saidafarm@saidafarm.ee

Loomad ja linnudMahetootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Siidrikoda

Siidrikoja missioon on toota Eestis kasvatatud õunast kvaliteetseid naturaalseid kääritatud jooke ja muid tooteid ning edendada seeläbi Eestis premium klassi käsitöösiidri kultuuri. Kohustume täitma kõiki nõudeid ja pidevalt parendama ettevõtte juhtimissüsteemi. Seetõttu oleme omandanud ISO 9001 tsertifikaadi.

Siidrikoja kvaliteedialased juhtpõhimõtted lähtuvad meie missioonist. Oleme pühendunud Eestis kasvatatud õuna väärtustamisele ja sellest kvaliteetsete naturaalsete kääritatud jookide ning muude toodete tootmisele. Meie eesmärgiks on luua kõrge kvaliteediga tooteid, mis maitsevad tarbijatele, on kasulikud inimese tervisele ja vastavad toiduohutuse nõuetele.

 

Miks me seda kõike teeme? Oleme avastanud kaasaegse teaduse võlu ja võime muuta maailma ja inimeste arusaama toidust, kasutades kõige lihtsamat põhjamaist vilja – koduaiast nopitud õuna – seda töödeldes. Tänapäeval suudame loodusest kinni püüda ja kodustada selliseid metsikuid pärmiseente rakke, mis oma elutegevuse käigus suudavad õuntest pressitud mahlaga teha imet, muutes selle kord kraadidega pidupäevajoogiks või siis hoopis troopiliste puuviljade järgi lõhnavaks limonaadiks. Pressimisest järele jääva osa õunast saame muuta aga toitvaks ja käepäraseks toidupalaks nii koolijütsidele kui ka suurt füüsilist pingutust taluvatele sportlastele, matkajatele, alpinistidele. Usume, et põhjamaisel õunal on potentsiaali katta spetsiaalselt töödelduna ka ilmaruumi kaugemate reiside toiduvajadusi, kui aeg selleks küps on.

Aktiivne tegevusTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Soodevahe Talu-Kõrts

Oleme Harjumaalt Rae vallast Soodevahe külast. Soodevahe talust.

Tegeleme talupidamisega ja ürituste korraldamisega.  2 korda oleme osalenud ka avatud talude päeval.

Peame lihaveiseid ja mesilasi, kasvatame talu tiikides vähke ja kalu.

Kirjeldus: Mesindus, lihaveise kasvatus, kalatiigid, taliujumine, seminariruum, suvekohvik

Aktiivne tegevusKalandusLoomad ja linnudMesilasedSöömine
Saada talule kiri:

Tagasi

Suureritsu talu FIE

Aktiivne tegevusLoomad ja linnud
Saada talule kiri:

Tagasi

Tammejuure Mahetalu

Tammejuure Mahetalu on tuntuim kanepitalu Eestis.

Õlikanepi kasvatusega oleme tegelenud juba 9 aastat, põllumajanduskogemus 29 aastat. Valmistame 30 erinevat mahetoodet. Osta siit või vaata millisest poest antud toodet osta saab: www.tammejuure.ee/tooted

Kõik tooted on valmistatud omakasvatatud ökotoorainest ning mahetalu enda seadmetega. Kanepitalu on pälvinud mitmeid auhindu kvaliteetsete ja maitsvate mahetoodete eest!

Tule külasta Tammejuure Mahetalu, pererahvas võtab huvilised alati lahkelt vastu (ka suuremad grupid, õpilased, välismaa külalised jne). Külastuse hind on 50€, kestab 1,50 tundi ning sisaldab tootetutvustust, degusteerimist ja ekskursiooni. Võta ühendust ja lepi kokku sobiv aeg!

MAJUTUS ja üritused Tammepiiga puhkemajas

Puhkemaja

Tammepiiga puhkemaja rent 21 h (15.00-12.00) – 350 €

Hind sisaldab: maja ruumide, mullivanni, 8 voodikoha kasutus (2 ühekohalist voodit ühes toas ja 4 tuba)
Tagatisraha terve maja rendi puhul – 100€
Tammepiiga puhkemaja rent 21 h (15.00-12.00) venesaunaga 16 h – 410 €
Ruumide kasutus ilma majutuseta (ürituse pidamiseks) – 25 €/h
Majutuse hind 40 €/inimene

Lisateenused
  • vene saun 16 h – 60 €
  • klassikaline kanepiõli massaaž 30 min – 25 €
  • klassikaline kanepiõli massaaž 60 min – 50 €
  • hommikusöök – 20 €

Broneerimine: tammejuure@tammejuure.ee; tel. +372 53056682

Vaata Facebookis:  Tammepiiga Puhkemaja

MahetootmineMajutus
Saada talule kiri:

Tagasi

Tori Siidritalu

Tere Tulemast Eesti ühte suurimasse mahe siidri- ja veinitallu.

Alustasime Tori Siidritalu rajamisega 2014 aastal, mil kolisime perega tagasi pereisa lapsepõlvemaadele. Kus ootas meid ees täiesti uus ja põnev maailm. Maailm täis mälestusi lapsepõlveradadest ning avastamisrõõmu ja teotahet uutest väljakutsetest, milleks on siidri ja veini tootmine oma kasvatatud viljadest. Nagu iga algus on raske- alustasime väikesel tootmispinnal väga väheste seadmetega põhimõtteliselt põlve otsas. Tänaseks oleme kasvanud üheks suurimaks mahe siidri ja veinivalmistajaks Eestis ja tõenäoliselt ka kogu Baltikumis. Meie noor õuna- ja viinamarjaaed laiub pea kümnel hektaril ja laienemise plaanid jätkuvad. Tori Siidritalu tootmishoone on vanast nõukaaegsest laudast ümber ehitatud ca. 800 ruutmeetri suurune põnevust täis avastamisretk koos külastusruumiga, kus meie külalised saavad hubases kohvikus talu toodangut maitsta ja pererahvaga juttu puhuda.

Lisaks tootmishoonele ja tootmisele tutvustame mahe õunaaia ja põhjamaise viinamarjaaia rajamise ja hooldamise võlusid ja valusid ning saate teada, mis on maaettevõtluse edu aluseks. Kuidas saada tunnustatud ja edukaks mahetootjaks, millest annavad tunnistust mitmed auhinnad, näiteks Eesti parim mahetoode 2016, Eesti parim mahetootja II koht 2019, Eesti parim alternatiivtalu 2020 aastal.

 

Tori Siidritalu siidrisalongi mahub korraga mugavalt aega veetma kuni 40 inimest. Laiendatult ka kuni 100 inimest. lisaks on meil avar õu, kus on võimalik korraldada lõbusaid spordi- ja murumänge eri tüüpi seltskondadele.

Ette tellimisel pakume gruppidele pidulikku ühtusööki või täitvat lõunaeinet seiklejatele Soomaa matkaradadelt.

 

Tori Siidritalu külastused kannavad Maaturismi EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) kvaliteedimärki, mis tagab, et Teie külastus meie piirkonda on kooskõlas heade ja keskkonda säästvate tavadega.

 

Tori Siidritalu talupood on avatud, et parimat kohalikku toodangut kaasa osta.

Lisaks talu toodetele leiab meie poest ka teiste kohalike tootjate toodangut.

 

Oleme avatud grupikülastusteks ja üksikkülastajatele.

Ootame Teie päringuid meile teel: info@siidritalu.ee

MahetootmineTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Tõrvaaugu Mahe Talu

Tõrvaaugu Mahe Talu on pereettevõte, kus tegeletakse nii mahetatra kui ka lammaste kasvatamisega. Mahemärgise sai talu 2012. aastal. Hetkel püütakse alustada ekspordiga Soome. Toodetest on talu valikus kooritud tatar, tatrakruup, -tang, -jahu ja rohkete kiudainetega tumejahu. Valmistatakse erinevaid pastasid tatrajahust, tatrakruubist müsli, toor- tatrajahust küpsiseid, tatraõieteed, varsti on tulekul ka juuretise baasil tatrajahust leib. Läbitud on gluteeni audit. Lisaks toodetakse erinevas mõõdus tatrapatju ja -madratseid. Hooajaliselt pakutakse ka tatramett. Tõrvaaugu talupere loodab müüma hakata ka lambalihatooteid – liha, suitsuvorsti ja hakkliha. Lambavill viiakse Märjamaal Kabalas asuvasse villavabrikusse, kus see sokilõngaks kedratakse ja seejärel saab sedagi laatadel soovijatele müüa.

Tõrvaaugu Mahe Talu võtab vastu ka külalisi. Külastajad saavad näha talupere toimetusi ning päris taluelu, võimalik võtta osa tatratoidu õpitubadest.

Loomad ja linnudMahetootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Uue-Saaluse veinitalu

Oleme 2016. aastast tegutsev väike pereettevõte Võrumaal Haanja lähedal. Kasvatame Eesti kõrgeimal asuvas maheistanduses astelpaju ja viinamarju. Meie käe all valmivad põnevad veinid astelpajust, viinamarjast, rabarberist, mustast sõstrast, ebaküdooniast, vaarikast ja teistest marjadest. Uute maitsete katsetamine on meie kirg. Püüame oma tegemistes olla võimalikult keskkonnasäästlikud, nii tooraine kasutamisel kui jäätmete käitlemisel.

Ootame teid külla, et saada osa väikese veinitalu tegemistest, ilusast Haanjamaa loodusest ja rahulikust maaelust. Meie veinituur kannab ökoturismi kvaliteedimärki Ehe- Ehtne ja huvitav Eesti. 2019 a tunnustas Eesti Talupidajate Keskliit meid Eesti parima alternatiivtalu tiitliga.

Meie teenused:

Veinituur:

  • jalutame Eesti kõrgeimal asuvas marjaistanduses
  • veiniköögis vaatame, kuidas veinid valmivad
  • vaatame videoprogrammi talu tegemistest
  • maitseme 5 veini koos suupistetega (juustud, suitsuvorst, oliivid, hooajalised köögiviljad, soolaküpsised)
  • soovi korral viime läbi veinide “pimedegustatsiooni”, mis on tore võimalus arvata ära, millisest marjast on vein valmistatud
  • soovi korral korraldame “veinivillaku”- veiniteemalise kuldvillaku.
  • kestus: 1,5-2 tundi
  • osalejate arv: kuni 20 inimest, mais- juunis on eelistatud on väiksemad grupid – 2- 10 inimest.
  • Hind: 15 €/ inimene, hind sisaldab käibemaksu

Talupood

Parim valik meie veinidest on kohapeal talupoes. Külastamiseks tuleb ette helistada tel 5231187 või 5183249. Veine on võimalik tellida ka e-poe kaudu.

Toitlustus

Ettetellimisel pakume kahekäigulist lõuna-või õhtusööki koostöös OÜ-ga Ulgumaa. Hind 12 €/inimene, hind sisaldab käibemaksu.

Seminari korraldamise võimalus.

Hind 60 eurot/tund, hind sisaldab käibemaksu. Olemas TV, wifi.

Matk ümber Kavadi järve

Talu asub Haanja looduspargis. Siinsamas- talust 200 m, asub Uue-Saaluse mõisapark, kus on hea ujumiskoht, lõkke- ja telkimisevõimalus. Pargist saab alguse 4,5 km pikkune matkarada, mis kulgeb ümber maalilise Kavadi järve. Soovi korral tuleb peremees või perenaine kaasa, et teile siinsest loodusest ja kultuuripärandist rääkida. Hind kokkuleppel.

MahetootmineTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Väike-Vasara talu

Väike-Vasara talu Viljandi vallas, Viljandimaal. Tegemist on väga väikese hobitaluga. Toimetamine ja tootmine talus on võimalikult loodust säästev ja ökonoomne.

Loomadest on huvilistele uudistamiseks kitsed, kanad ja vutid, kassid ning kaks Lääne-Siberi laikat.

Võimalik on uudistada või ise osaleda loomade talitamises. Nt kanadele ja vuttidele terade jahvatamises, söödakomponentide kokkusegamises, munade korjamises, joogivee panekus. Suvisel ajal vikatiga heina etteniitmises. Kitsi on võimalik silitada, kammida, sööta, lüpsta nii masinaga kui käsitsi. Poegimisperioodil kitsetallesid süles hoida. Mõjub teraapiliselt igas vanuses. Ühiselt pehmet juustu kitsepiimast teha.

Talul on sõprus ja koostöö Männiku Metsataluga Viljandimaal, Loodi kandis. Vajadusel saab sealt söögipausi ja öömaja teenust tellida. Kevadest sügiseni on tegevuses kaks kasvuhoonet ja põld, kus saab ise proovida tegevusi taimekasvatuse tegevustega. Kasvatame õlikõrvitsaid, sibulaid, soja, aeduba, tomateid ja paprikaid. Saab tulla ja korjata endale maitsvaid tikreid, mida on hulk põõsaid. Talu on ümbritsetud kolmest küljest metsaga ja seetõttu on võimalik leida ja korjata endale puhast nõgest.

Talu perenaine on ise koolitanud end linnukasvatuse, kitsekasvatuse, mahepõllunuduse, toiduvõrgustike ning juustutegemise valdkonnas. Seetõttu jagab meeleldi alustavale või alles mõttetasandil huvilisele praktilisi kogemusi loomade ja lindudega toimetamises.

 

1. Talu külastajale pakutakse kitsepiimast-kitsepiima keefirist ja talu munadest juustu. Huvi korral on võimalik juustu ka talus kohapeal või sobivas (tunnustatud) köögis koos teha. Võimalus kaasa osta. Tegemist on väga erilise ja teistmoodi juustuga, mida õpetas 2018. aasta sügisel Olustvere Maamajanduskoolis juustutegemise kursusel koolitaja Jussi Heinonen (Innolact Group OY). Juustu ajalugu on Tapio kandist, Soomest.

2. 15.08.2019 sündis 7 Lääne-Siberi laika kutsikat. Neist kuus isast ja üks emane.

Veel on mõned neist vabad. Uutesse kodudesse liiguvad alates novembrist.
Ema: Ralli, 8. aastane. Suurepärane näituse tulemus ja väga hea töökoer.
Isa: Larri, 9. aastane. Suurepärane näituse tulemus ja olemas ka jahikatsete tulemused.
Esimene pesakond samadel vanematel oli 2017. aasta suvel. 2018. aasta näitusel said kuuest näitusel osalenud kutsikast kaks koera suurepärased hinded ja üks väga hea hinde. Kutsikas nimega “Lumi” tuli Säreveres 2018. a mai näitusel kõikide tõugude arvestuses viiendale kohale. Laikadest olles esimene. Siis oli ta 10. kuune.
Jahil käitumisest saaksid rääkida huvi korral kutsikate omanikud. Saan jagada vajadusel kontakte.
See pesakond on pildil nelja päevased. Kõik on hästi, kutsikad on rahulikud, kõhud täis. Kuna talus on oma kitsed ja kanad, saavad kutsikad kasvamisperioodil ka lisaks kitsepiima ja mune.
Kutsika hind: 350 eurot. Kennelliidu tunnistus ja vaktsineerimised loovutamise ajaks kindlasti olemas.
Aktiivne tegevusLoomad ja linnudMahetootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Veinimäe talu

Veinimäe talu on viinamarjaistandus Lõuna-Eestis, täpsemalt Võrumaal, Kärgula külas. Enamik taimi kasvab katmikalal ehk pikkades kiletunnelites. Katmikala pindala on kokku 2500 m2 ning see mahutab umbes 1200 2-5 aastast taime.

Sortide nimekiri on väga pikk (u 75 erinevat sorti), rõhk on pandud talvekindlamatele, näiteks Vitis Amurensis, Vitis Labruska ja Vitis Ripariahübriidsortidele. Kuna Veinimäe talu viinamarjaistanduse eesmärgiks on eelkõige Sulbi külas asuva veinikoja viinamarjadega varustamine, siis enamik sortidest on veiniks sobivad viinamarjasordid.

Veinimäe veinikoja põhiline sihttoode on punane vein, kuid katsetatakse ka teiste toodetega. Näiteks püütakse tootevalikusse lisada roosat õunasiidrit, mis on saadud siidrile tume punast viinamarjaveini lisades . Hägusa mehise vaadisiidri valmistamisel on kasutatud aga hoopis humalaid. Veinimäe talu tõeline hitt on klassikalisel šampanjameetodil õuntest valmistatud vahuvein „Talvenauding“, mille teine kääritamine toimub pudelis.

2019. aasta koduveinikonkursil kogus „Talvenauding“ siidrite- ja vahuveinide kategoorias kõige rohkem punkte. Meie vahuvein „Antonovka“ sai aga 2018. a Baltimaade veinivõistlusel „Baltic Cup“ vahuveinide kategoorias teise koha. Siidrite jaoks kasutame ainult Lõuna-Eestis kasvavaid õunu, maitse balansseerimiseks kasutame erinevaid põhjamaiseid taliõuna sorte.

Teeme kõik selleks, et meie tooted jõuaksid mitte ainult kaubanduskettidesse vaid ka sommeljeede lauale. Selleks panustame maksimaalselt kvaliteedile, kasutades tänapäevaseid veini ja siidri tootmise tehnoloogiad.

 

Ringkäigul:
– saate tutvuda erinevate viinamarjasortidega (talus on neid 75!)
– kogemusega agronoom räägib erinevatest viinamarja agrotehnoloogiatest
– räägitakse veinide- ja siidrite valmistamisest
– maitseme kohapeal valmistatud viinamarja veine ja siidreid

Kohapeal on võimalik veine kaasa osta.

 

 

 

Aktiivne tegevusMahetootmineTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Viinamärdi Talu

Asume Tartumaal Nõo vallas, kus tegeleme piimalammaste kasvatamise ja nende toodangu
töötlemisega oma talumeiereis. Piimalammaste pidamisega alustasme 2017. aastal, kui Prantsusmaalt saabus meie tallu 84 Lacaune tõugu piimalammast.
2018. aastal valmis uus laut ja meierei ning algas juustu tootmine. Juba esimese aastaga on meie pakutavate toodete valik muutunud selliseks millest igaüks, kes juustu armastab, leiab omale midagi meelepärast. Piimalammaste piimast toodame erinevaid lambajuustusid, kuid lisaks sellele teeme värskeid itaaliapäraseid juustusid ka lehmapiimast.
Asume Tartu linna piirist kõigest 15 minutilise autosõidu kaugusel.
Meie talus on võimalik külastada meiereid, näha mozzarellataigna venitamist ja vormimist ning kuidas valmitusruumis valmivad lambajuustud.
Loomulikult on võimalik külastada lauta ja näha lambaid ning teha neile pai, näitame ka lüpsiplatsi.
Pakume ka juustude degusteerimist meie ajaloolise taluhäärberis saalis või laudas lammaste keskel.
Gruppidel on võimalik tellida lihtsamat külma itaaliapärast einet, mida serveerime taluhäärberi saalis.
Juustude degusteerimise ja toitusluse juurde saav soovi korral kohaliku veinitalu (Järiste Veinitalu) veine või siidreid.
Koostöös Järiste Veinitaluga pakume võimalust tellida põhjalik Viinamärdi Talu juustude ja Järiste Veinitalu jookide tutvustus, mis sisaldab einet ja juustude ning veinide/siidrite degusteerimist.
Juustudest annab ülevaate meie talu peremees või perenaine, Järiste Veinitalu toodangust talu
veinimeister Martin Sööt.
Koostöös Maariel Fotoga on meie suurepärases laut-stuudios võimalik teha fotosessiooni koos lambatalledega (hooajaliselt).
Võimalik on kohapealt ka juustu osta.
Märdi, Luke küla, Nõo vald, Tartumaa
website: www.viinamarditalu.ee
Loomad ja linnudTootmine
Saada talule kiri:

Tagasi

Wile Farm

Alpakakasvatustalu Wile Farm tegeleb tõu- ja villaalpakade kasvatamisega ning imepehmest alpakavillast lõnga ja kudumite valmistamisega.

Alpakasid kasvatatakse peamiselt nende suurepärase villa pärast – see on läikiv, siidine, pehme ja luksuslik. Alpakavilla peetakse lambavillast seitse korda soojemaks, see ei ole torkiv ning ei sisalda lanoliini, olles seega allergiavaba. Villa esineb 22 erinevas looduslikus toonis.

Kolisime perega Tallinnast Järvamaale 2013. aasta sügisel. 12. mail 2014. aastal sündis farmi esimene alpakabeebi ehk kria, kes sai nimeks Wile (inglise keeles ahvatlus). Wile on kaunis isane valge näoga pruun alpaka, kellest sai farmi nimi- ja vapiloom.

Broneerides eelnevalt aja, on meie farmi võimalik külastada, et tutvuda alpakadega, nende ülipehme villa ja villatoodetega.  Ringkäik farmis koos pererahvaga sisaldab alpakadega tutvumist, värvikaid lugusid nende igapäevaelust, veidrustest ja kasvatamisest; alpaka- ja lambavilla võrdlemist; villatöötlemise vahendite tutvustamist. Võimalik on osta alpakavillast lõnga ja  kudumeid. 

Farmi külastus on tasuline. Farmi külastusaja palume eelnevalt kokku leppida tel +372 5905 8528, e-post: info@wile.ee

FB: Wile Alpaca Farm
Loomad ja linnud
Saada talule kiri:

Liitumine

Agroturismiga saab liituda Eestimaa Talupidajate Keskliidu liige, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on põllumajandus, mesindus või kalandus ning kes soovib oma põhitegevuse kõrvalt pakkuda lisaks turismiteenust.

Talutootjatele, kes on liitunud „Ehtsa talutoidu“ kaubamärgiga, on agroturismiga ühinemine tasuta. Teistele taludele rakendub liitumisel sümboolne liikmemaks.

Liitumiseks jäta oma kontaktandmed:






    Kontakt

    Eestimaa Talupidajate Keskliit

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot. Sain aru