Kui Jan Andersoni perre sündis esimene laps, siis tõmmati naisega ühiselt Eesti kaardil Tallinna ümber sirkliga ring. “Meil oli mõlemal eesmärk, et lapsed peavad kasvama üles maal, kuid kuna elu oli Tallinnaga seotud, siis otsisime kodu, mis oleks kuni saja kilomeetri kaugusel,” meenutab Väljaotsa Vutitallu peremees Jan Anderson. Siis ta veel ei teadnud, et üsna pea pole tal enam aegagi Tallinna sõita, sest üle 2 000 vutti vajavad hoolt.
Peale poolteist aastat otsimist leiti kodu Raplamaale, Mahtra külla. “Meil tekkis siia tulles kohe äratundmine ja kodutunne. Teadsime, et see on õige koht.” Ka Jani esivanemad on samast kandist. “Meil ei olnud sellist plaani esialgu, et kindlasti peab nii öelda juurte juurde tagasi tulema, kuid lihtsalt sattus sedasi. Selle üle on mul muidugi ekstra hea meel.” Sellest on möödas pea 13 aastat. Vutte ei olnud siis veel isegi mitte plaanis.
Kaks valikut
“Hoovi peal oli aga amortiseerunud laudahoone, millega oli kaks varianti – kas laseme ära laguneda või võtame midagi ette,” ütleb Jan ning lisab, et nendest loomadest ja lindudest, keda laudas pidama hakata, oli pikk nimekiri, kes kõik mõttest läbi käis. “Kanad, kihnu lambad, hobused ja lehmad,” loetleb ta. Vuttide kasuks otsustati mitmel põhjusel. “Tegemist on ohustatud liigiga ning arvestades meie lauda väiksust, tundusid just vutid kõige sobilikumad. Samuti olid toetused suured.” Nende pidamine on aga kõike muud kui kerge. “Minu vend kasvatas ka tol hetkel vutte ja olime nende nüanssidega kursis. Mõnda aega ta ka nõustas meid. Ta oli tol ajal ka Eesti Linnukasvatajate Seltsi juhatuses ning saime ka toetuste kohta kohe head nõu.” Esialgu, 2017. aastal alustati 350 vutiga, kuid tänaseks on Väljaotsal juba üle 2 000 vuti.
Väljaotsa Vutitalu juurde kuulub ka suur tootmisköök, kus valmivad erinevad vutimunast ja -lihast hõrgutised. “Ma ei lase enne mitte midagi müüki, kui ma pole maitsega 100% rahul,” ütleb Jan. Tootesortiment on lai ning sinna kuuluvad näiteks suitsuvutimunamääre ning samuti suitsuvutimunad kui ka näiteks suitsuvutimääre. Uue tootena said äsja valmis ka tšillised marineeritud vutimunad ning arenduses on juba järgmine toode- vutimuna toorkakao magustoit.
Vutt pole nagu kana
Üks suurimaid eksiarvamusi, mida Jan on vutipidamise kohta kuulnud on see, et inimesed sooviksid, et vutt oleks vabapidamisel. “Vutt ei ole sellest mõttes üldse nagu kana. Vutt on aretatud puurilinnuks ning Väljaotsa Vutitalus on vutid puurides ja nende pidamisel on arvestatud vuttide heaoluga. PRIA annab ka nendele vutipidajatele toetust, kelle linnud on hästi hoitud ja minul on kõik linnud hästi hoitud.” Jan lisab, et vutil on puuris lihtsalt turvalisem elada.
Vutimuna koorimise nipid
Sageli uuritakse Janilt, et kuidas vutimuna koorida. Teadmatul võibki koorimisel jääda koor muna külge kinni. Kõigepealt soovitab Jan enne keetmist umbes pooleks tunniks munad käesooja vette panna. “Nii me tõstame enne keetmist muna temperatuuri. Kui muna on külmkapist võetud ja läheb otse keevasse vette, siis ta võib nn plahvatada.” Vett keema pannes soovitab Jan panna kolm korda rohkem vett kui tavaliselt mune keetes. “See on sellepärast, et kui munad keevasse vette kallad, siis see vesi maha ei jahtuks.” Vutimune võiks Jani sõnul keeta kuskil 3-4 minutit. Kui on keedetud, siis tuleks nad külma veega maha jahutada. “Kui muna on jahtunud, siis kurnad vee ära ja raputad kaane all sealsamas poti sees koore täiesti pehmeks. Ja see tegevus oli ka põhjuseks, miks soovitan just nii pikalt vutimune keeta. Selle aja peale on vutimuna kindlasti kõvaks keenud ja me võime olla kindlad, et nüüd potikaant tõstest meile munapudru koos koortega vastu ei vaata.” Peale seda tegevust võib veel munadele viieks minutiks külma vee peale valada. “Selleks hetkeks on koor täiesti lahti,” kinnitab Jan.
Kui tundub, et Jan kasutab juba praegu võimalusi maksimaalselt ära, siis tulevikuks on tal veel üks plaan. “Ma tahan hakata sõnnikust komposti tootma. See on väga hea väetis,” ütleb ta. See pole üldse kauge unistus Jani jaoks, sest esimesed sammud selles suunas on juba tehtud. “Sõnnikuhoidla on juba olemas ning veel mõned väiksemad investeeringud tehtud.”
Kuigi Väljaotsa Vutitalus on palju teha, siis Janile see kõik meeldib. “Vutid kasvavad ju tegelikult ise, see on ainuke asi, millega ma ei pea tegelema,” naljatleb ta.