Kuidas hakata kasvatama lilli, kui on olemas suur soov, aga teadmisi sellest veel mitte ning kuidas selle kõige kõrvalt kasvatada ka tomateid ja viinamarju ning teha suurepäraseid veine ja tomatimahla? Nendele küsimustele teavad vastuseid Lüganuse Lilleaia peremees ja perenaine Villu ja Janne Pärtna.
“Naine just ütles, et olin Jõhvist autoga koju sõitnud, kui mul lillekasvatamise idee oli tulnud. Aasta oli siis 2016, kui alustasime. Finantse meil selleks kõigeks polnud. Naine müüs oma elamise Paides maha ja nii me alustasime,” ütleb Villu alustuseks. “Mõtlesin küll, et meil pole ju mitte mingisugust kogemust lilledega, kuidas see käib ja kust need lilled saab ja kuidas need kasvavad. Eks meil ongi nii, et Villul tulevad ideed ja mina pean hakkama uurima, kuidas me need ellu saame viia,” naljatleb Janne. Perekond Pärtnad on hea näide sellest, kuidas julgelt oma unistuste suunas liikuda.
Samm sammult kasvamine
Esmalt kasvatati selliseid lilli, mida saab nii amplisse panna kui ka näiteks surnuaiale viia. “Meil olid sellised suvelilled nagu begooniad ja petuuniad.” Peatselt tuli mõte ka viinamarju kasvatada. “Eks me niimoodi samm sammult oleme kasvanud,” ütleb Villu. Janne meenutab, et viinamarjadega oli selline naljakas lugu, et taimed olid enne kohal kui kasvuhoone valmis oli. “Meil polnud neid kuhugi isegi panna alguses,” täiendab Villu. Täna on kasvuhoones ligi 60 viinamarjataime, millest suur osa läheb veini valmistamiseks.
Lüganuse Lilleaed on pereäri, kus ülesanded on abikaasadel üsna hästi paika loksunud. “Naine vastutab taimede ja personali eest, minule jääb kõik tehniline pool ning veinide tegemine.” Lisaks Jannele ja Villule on hooaja sees Lüganuse Lilleaias tööl veel kaks töötajat, sest päris kahekesti pole enam võimalik hakkama saada.
Veinidega on nii, et Villul on välja töötatud kindlad retseptid, aga samal ajal käivad ka katsetused uutega. Hetkel on valikus viis erinevat veini – õunavein, punasesõstra-vaarika vein, mustsõstra- vaarika vein ning kaks viinamarjaveini. Kõige populaarsem on valge viinamarjavein. “See on selline natuke magusam, aga sellele järgneb kohe mustasõstra-vaarika vein,” ütleb Villu.
Esimesed õied ja lopsakad amplid
Villu ja Janne kinnitavad kui ühest suust, et tööd on muidugi palju, kuid sellegipoolest jõuavad nad märgata ka kogu seda ilu enda ümber. “Me ei teeks seda tööd, kui ilu poleks aega märgata. Iga kevad ma ootan neid esimesi õisi nii suure elevusega. Eriti siis, kui olen tellinud mõne uue sordi. Muidugi olen nende õisi pildi pealt näinud, aga elevus on suur, et esimest õit oma silmaga näha,” kirjeldab Janne ning lisab, et ka lopsakad amplid on midagi sellist, millele ta silm ikka ja jälle pidama jääb. “Kliendid tulevad ka sageli kasvuhoonesse ja lihtsalt ahhetavad. See ilu hakkab ikka teravalt silma!”
Lilli ostma tulles, saab otse kasvuhoonest osta kaasa ka veine ning nende endi valmistatud tomatimahla. Lüganuse Lilleaia tomatimahl maitseb aga nii imeliselt, et paljud ei usu siiani, et see võiks olla oma aia viljadest nende endi valmistatud. “Näitame tomatikasvuhoonet ja siis nad ikka usuvad lõpuks,” ütleb Villu. Selle sama retsepti järgi tegi tomatimahla ka Janne vanaema. Nüüd teeb Janne seda muidugi juba tööstuslikumalt, sest käsitööna valmistades ei suudaks ajaliselt nii suuri koguseid teha. “Aga maitse on ikka sama hea,” kinnitab ta.
Lüganuse Lilleaias taastati osaliselt ka vana laut, mille ühest osast on saanud mahla- ja veinivalmistamise ruumid ning samuti kodukohvik. Sel aastal valmis õue ka kiviahi, millega juba järgmisel aastal saab külalistele pitsat pakkuda. “Omas tempos kulgemine on kõige suurem rõõm. Teha on palju, aga teeme seda kõike iseenda jaoks. Meil neid plaane jagub,” ütleb Villu.
