Farmer Tõnis ehk Tõnis Soopalu oli veel mõni aasta tagasi hoopis teine inimene. Ta hoidis madalat profiili ning polnud kuigi enesekindel. Tänaseks on asjad muutunud!

Tõnis jagab Instagramis oma igapäevaelu, töövõite ja -kaotusi ning mõtteid põllumajandusest vahetult ja huumoriga. Tal on tänaseks üle 12 000 jälgija. Tema ausus, läbipaistvus ja otsekohene stiil on võitnud inimeste usalduse ning tõstnud teadlikkust põllumajandusest laiemalt.

Talupidamisega on Tõnis seotud juba lapsepõlvest alates ja tänaseks peab ta Jõgevamaal teraviljakasvatustalu, mille on oma vanematelt üle võtnud. Kasvatab taliotra, -nisu -rapsi, suviotra, -kaera ning põldhernest ning teeb enamiku töödest 280 hektari suurusel pinnal iseseisvalt. 

Sotsiaalmeediasse süvenes ta alles 2022. aastal. „Tundsin, et põllumajandus on alakajastatud. Kui põllumeeste kohta artikleid kirjutatakse, siis nendes lugudes on kõik kas väga halvasti või harva väga hästi, aga adekvaatset pilti need ette ei anna. Tahtsin luua sisu, mis näitaks päris elu meie valdkonnas ning mis kõnetaks inimesi igapäevaselt, mitte ainult siis, kui artikkel ilmub. Põllumajanduses juhtub iga päev midagi uut. Näiteks täna on põud, aga homne päev võib tuua juba liiga palju vihma. Mõtlesingi, et kui keegi Eestis sellist asja ei tee, siis teen ise,“ selgitab Tõnis.

Mugavustsoonist välja

Algus polnud sugugi kerge. „Olen ju tüüpiline eestlane, introvertne! Minu suust sõnu väga välja ei tulnud. Praegu räägin enam-vähem vabalt, aga siis oli see väga raske. Ma ei tahtnud enda häält üldse kuulata ja uskusin, et mu välimus pole esinduslik. See kõik oli korralik mugavustsoonist väljatulek.“

Tõnise esimene video, kus ta kasutas oma häält ja nägu, võttis eriti kaua aega. „Tahtsin näidata, kuidas põllumees keset maikuist põuda vihma välja nõiub. Parkisin kombaini õue ja hakkasin nõiduma. Klipp oli kümme sekundit, aga ma tegin seda kaks tundi. Filmisin vähemalt 25 erinevat varianti ning proovisin nii enda häälega kui ka AI-omaga. Lõpuks võtsin julguse kokku ja panin video laivi enda häälega. Mis seal ikka, sotsiaalmeedias on palju erinevaid klippe – las siis minu oma olla ka,“ meenutab ta.

Sisutootmisel lähtub Tõnis põhimõttest, et kõik peab olema aus. „Minu põhimõte on algusest peale olnud näidata kõike ausalt, ükskõik, kas läheb hästi või halvasti. Instagram on koht, kus kõik tahavad näidata oma parimat külge, aga elu ei ole ju pidevalt nagu mullinäts. Ma tahan näidata, et ma ei ole superpõllumees, vaid täiesti tavaline inimene ning mu päevad on erinevad.“

Nüüd tuleb sisu tootmine Tõnisel kergemini ja loomulikumalt. „Lihtsalt vaatan ringi ja mõtlen, mida põnevat võiks jagada. Monteerimine läheb ka lihtsamalt,“ ütleb ta ning lisab, et huvi monteerimise vastu on tal juba kooliajast olnud. Kuid aega võtab sotsiaalmeedia ikkagi palju – mitte niivõrd tarbimine ja sisutootmine, kuivõrd jälgijatega suhtlemisele. „Need on ikka vestlused, mitte lihtsalt üks küsimus ja vastus. Mõnikord küsitakse minult, aga sageli uurin mina ka teistelt erinevate teemade kohta, mis mind huvitavad.“

Nullist sajani!

Populaarne Instagrami konto pole toonud Tõnisele ainult tuntust, vaid avanud ka mitmeid uksi. „See sõit on olnud vägev! Kui ma 2022. aastal oma esimese video üles laadisin, olin suhteliselt mitte keegi. Mu esinemisjulgus oli null, ma ei tahtnud teistega suhelda, küsida küsimusi, ma ei olnud ühegi organisatsiooni liige ega käinud kuskil. Mõtlesin, et pusin ise omaette ja saan kuidagi hakkama.“

Sisutootmine on aidanud Tõnisel inimesena kasvada ning andnud palju vajalikke kontakte. „Ma ütleks, et see teekond on olnud areng nullist sajani. Ma kuulun noortalunike ja KEVILI liitu, käin ametkondades ning aitan põllumeeste eluolu paremaks muuta. Mul on kontaktid teiste talunikega, kes teevad asju uutmoodi ehk mõtlevad kastist välja.“

Tõnis usub, et põllumajanduses tegutsedes ei saa suhtuda nii, et üksikisikust ei sõltu midagi. „Kui me ise pole aktiivsed ja ainult kirume kuuri taga või naabrimehele, kuidas kõik on halvasti ja kuidas üks või teine määrus on kehv, siis ei muutu midagi. Poliitika tekib arvamuste ühisosast ja kui sinu arvamus seal puudub, siis ei pruugi see ühisosa sulle meeldida. Tänapäeval on ülitähtis teha oma hääl kuuldavaks nii poliitikas kui enese turundamisel.“

Niši leidmine

Neile, kes tahavad rohkem pildis olla, soovitab Tõnis kahte asja. „Kõige klišeelikum, aga tegelikult toimiv asi on olla lihtsalt sina ise. Paljudel jääb alustamine selle taha, et nad tahavad mängida kedagi teist, keda nad pole. Kui sa pole lavakunsti haridusega ja karakteri mängimine ei tule hästi välja, siis jääb üle olla sina ise. Teiseks, ärge mõelge, et teil pole midagi näidata. Minul on teraviljakasvatustalu ja esmapilgul tundub, et pole midagi huvitavat, aga olen leidnud enda niši selles, et näitan kõike ausalt ja nii, et ei võta ennast üleliia tõsiselt. Ma ei karda enam lolliks jääda – see on esimene asi, mida eestlased kardavad. Mida küll minust mõeldakse!? Olen täna 36 ja mul on täiesti kama, mis minust mõeldakse.“

Tõnis on suur tehnoloogiafänn ja otsib alati võimalusi tööd nutikamalt teha. Aastal 2018 ostis ta oma tallu, Kaarli Agro OÜ-sse, kaaludega väetisekülviku, mis mõõdab mahamineva väetise kogust. „Paljudele meeldib see külvik, sest ei pea ise midagi kalibreerima – paned väetise sisse ja hakkad sõitma. Mina nägin võimalust teha täppisväetamist, anda rohkem väetist sinna, kus on vaja, ja vähem sinna, kus pole nii palju vaja. Tänu sellele masinale saan põllud ühtlasemaks ning säästan raha.“ Selleks oli vaja võtta mullaproovid ning kasutada ka satelliitkaarte põllul oleva biomassi mõõtmiseks.

Laiskus kui edasiviiv jõud

Kui ta on tehnoloogilise uuenduse soetanud, uurib ta, kuidas seda maksimaalselt ära kasutada. „Põhjus on lihtne – olen laisk ja tahan nutikamalt tööd teha. Ma ei karda tööd, aga elu ei ole ainult töö, on vaja ka hobisid ja puhkust. Tehnoloogia aitab mul kiiremini pere juurde jõuda ja paremaid otsuseid teha,“ kinnitab ta.

Kõige suurem motivaator Tõnise jaoks ongi tema pere. „Mul on kaks väikest last, kes panevad meie pere elu käima. Nemad ärkavad rõõmsalt ja on alati tegutsemisindu täis,“ ütleb Tõnis ning lisab, et tal pole plaanis alla anda. „Ükskõik, mis seis on, kui näen valgusekiirt, tegutsen selle suunas. Ma ei jää ootama, et keegi minu eest midagi ära teeks, sest seda ei juhtu – ise peab aktiivne olema!“