Vändra metsade vahel asuva Metsniku talu maadel tegutseb perekond Mitev: perenaine Terje, tema bulgaarlasest abikaasa Rumen ja nende neli tütart. Kuueliikmeline pere kolis maale elama aasta tagasi, kui otsustati loobuda pealinnaelust ja naasta tagasi juurte juurde ning hakata tootma õunamahla, nagu seda omal ajal tegid igal aastal Terje vanemad. „Kirg õunamahla ja selle tegemise vastu pärineb lapsepõlvest, kui valmistasin seda sageli koos oma perega. Kui alguses tegime mahla ainult enda tarbeks, siis üsna pea kasvasid kogused nii suureks, et muist jäi üle ka sõpradele ning nende sõpradele,“ jutustab Terje. „Mida aeg edasi, seda enam suurenes ka nõudlus ja sellest omakorda kasvas välja pereettevõtlus.“ Kuidas toimib väike pereettevõte ja milliseid segumahlasid talus valmistatakse, selgitab Mahlametsa OÜ perenaine Terje Mitev.

Terje on veendunud, et iga inimene peab tegema seda, mis teeb teda õnnelikuks. „Kui sul on sisemine kutsung maale, siis tuleb seda järgida,“ arvab Terje. Enne päriselt maale kolimist veetis Terje perega kõik nädalavahetused, suved ja pühad maal, aga lõplik otsus tehti ikka pika planeerimise ja kaalumise tulemusena. „Meile meeldib maal olla, isegi lapsed ei kurda. Nii ostetigi Kaisma mõisa vana õunaaed, kuhu tulevikus loodetakse rajada uus tootmishoone ja väike kohvik. „Mõisaaed vajab veel palju investeeringuid ja tööd, aga näeme sellel kõigel väga suurt perspektiivi,“ kinnitab Terje.

Kaks kilo õunu = üks liiter õunamahla
Tootmiseks kasutatakse taluhoovis asuvat kõrvalhoonet, mille ruumid on kohendatud mahlategemiseks ja hoiustamiseks.
Mahlametsa talu mahlategu algab oktoobris õunte korjamisega. Igaks mahlapressimise päevaks korjatakse kokku vähemalt 3 tonni õunu. Mahlametsa talu mahla valmistamise omapäraks on see, et mahlaõunteks korjatakse suuremalt jaolt küpseid, jube maas olevaid õunu. „Kuna need ei säili pikalt, ei vaja me nende säilitamiseks ja järelvalmimiseks eraldi ruumi, vaid saame need kohe teha mahlaks, mis on tihti palju magusam kui puu otsast korjatud viljadest tulev mahl,” selgitab perenaine.
Kõige aktiivsemal perioodil toodetakse päevas 1,5 tonni toormahla.  „Meie plaan on kasvatada tootlikkust 50 000 liitrini aastas. Praegu rendime vajaminevate õunte jaoks järgmised 10 aastat Valtus asuvat 10 hektari suurust maheõunaaeda.“

Tulevik toob marjajahud
Lisaks mahladele plaanib Terje tulevikus proovida ka erinevate viljade (nt kõrvits, porgand, punane peet) pressimisjääkidest jahude tootmist.

Mahlametsa toodete pakenditelt võib leida lasteraamatute illustraatori Katrin Ehrlichi loodud lastepäraseid kujundusi. „Kuna toode on ennekõike suunatud lastele, siis on pakendid lõbusad ja kirevad, neilt leiab erinevaid metsaelanikke ja mahlades kasutatud tooraineid,“ kirjeldab Terje pakendeid.

Facebook: https://www.facebook.com/mahlametsa