Mooska Suitsusaunatalu perenaise Eda Veeroja algatusel lisati suitsusaun 2014. aastal UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Võrumaal Haanjas keerleb Eda igapäevaelu samuti ümber sauna. 

Mooska Suitsusaunatalu on üks äärmiselt ilus koht. Ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal on erakordne ilu. Isegi puuriidast on nad suutnud teha tõelise kunstiteose. Lisaks ilule on Mooskas hea energia ja parasjagu head huumorit. Mooska Suitsusaunatalu perenaine Eda Veeroja ütleb ise, et tegemist on elustiilitaluga. Mooska Suitsusaunatalu on hinnatud maailma parima 37. sauna hulka ja see tiitel meelitab Mooskasse nii eestlasi kui ka rahvusvahelist seltskonda. “Meil ei ole põlde ja peale kahe kassi ja kahe koera ei ole ka loomi. Me peame turiste,” ütleb ta ning lisab, et nende talu eesmärgiks on uurida ja anda edasi saunapärimust. 

Naturaalne suitsuliha

Mooska Suitsusaunatalus saab tellida ekskursioone saunakommetest kuni suitsuliha maitsemiseni välja. Neist viimane on see, mis toob Eda sõnul kõige suurema käibe. Pole ka imestada, sest see liha maitseb eriliselt hästi. Seda saab osta teatud aegadel talust kohapealt, edasimüüjatelt ja osadest restoranidest. Mooska talu suitsuliha on naturaalne, nitritite ja e-ainete vaba. Traditsioonilisel viisil saunas suitsutatud liha sooldub soolvees nädal aega, siis läheb liha kaheks ööpäevaks lepasuitsusauna.

Saun otsustab

Kõige tuntumad on nad aga hoopis selle poolest, et nende juurde saab sauna minna. “Saun on palju rohkem kui pesemise koht. Saunas peame lugu põlistest tavadest ja kommetest, aga ma ei saa midagi ette lubada. On nii nagu sel hetkel on,” rõhutab Eda ning räägib, kuidas teinekord on näiteks tahetud pruudisauna rituaali, aga kohapeal selgub, et tuleb hoopis hakata lahendama pruudi naisliinis pikalt kestnud konflikti. Samuti olnud kord juhus, kus keegi püsiklient oli sauna tulles öelnud, et kuna on kahanev kuu, sooviks tema sel korral rituaali, et kõigest üleliigsest vabaneda. “Aga saun ütles midagi muud. Olen eelkõige sauna teenistuses mitte inimese ego pealt soovitu teenistuses,” täpsustab Eda. Selge on aga see, et saunas saavad kõik just seda, mida sel hetkel on inimesele kõige enam vaja. “Juhul, kui inimene selle vastu võtab. Mina ei saa midagi lubada. Meie saunas ei ole selles mõttes täisteenindust, et ma ütlen sulle, kuidas sa oma elu elama pead.”

Puhta lehena sauna 

Eda ütleb, et kõige tähtsam asi, mida võiks saunas käimise kohta teada on see, et kõik rollid, soovid ja tahtmised tuleb jätta saunaukse taha. “Sauna tuleb minna puhta lehena kuulama, mida su hingel sulle öelda on. Peale seda läheb elu palju lihtsamaks, siis ei taha kogu aeg ego pealt vastuvoolu minna või teha midagi, mida keegi meilt nõuab. Sauna tuleb minna enda hinge kuulama.” 

Naised saunas rääkisid 

Saunakultuuri spetsialistina teab Eda sedasi, millest on tulnud ütlus 

“naised saunas rääkisid”. Kui võtame ennast alasti, jätame ukse taha enda rolli, rõivad ja uskumised, siis kaovad piirid ära ja me oleme avatud. Sellises seisundis avastame enda jaoks asju, mida varem pole julgenud või soovinud. Vanasti jagasid naised saunas noorematele oma kogemusi ja nippe. Saun oli kohaks, kus jagati infot, millest igapäevaselt ei kõneldud. Vanasti tajuti palju asju ka energiast, tänapäeval me räägime kõigest, kuid vanasti mõisteti inimesi teistmoodi ka. Kõike ei olnud vaja öelda.”

Eda käib sageli saunas ka meestega ning ütleb, et meeste jutud on saunas isegi intiimsemad kui naiste omad. Meestega saunaskäimises ei ole aga midagi veidrat. “See on tänapäeva ühiskonna väljamõeldis, et naised ja mehed ei peaks koos saunas käima.”  Eda soovitab ka inimestel rohkem alasti olla. “Me surume riietega pidevalt oma lümfisõlmesid kokku. Hea, kui saaksime endale lubada ka alastioleku aega, kasvõi 10-15 minutit päevas.” Eriti soovitab ta alasti magamist. 

Mooska Suitsusaunatalus on tegemist küll ja veel. Inimesed küsivad sageli perenaiselt, et kas ta ära ei väsi. Edal on neile hea vastus. “Kui sa tööd ei tee, siis sa ei väsi ju ära. See on lihtsalt meie igapäevane mõnus elu mitte töö.”