Siim Kabritsa juhitavas Shroomwell OÜs kohtuvad innovatsioon ja traditsioonid looduslähedase põllumajanduse ja jätkusuutliku eluviisiga. Ettevõte kasvatab ja toodab funktsionaalseid seeni, pakkudes nii tervisetooteid kui lahendusi globaalsetele keskkonnakriisidele.

Chaga ehk musta pässikuga puutus Kabrits esmakordselt kokku algklassides ja teist korda mõned aastad hiljem. “Pidime 2. ja 3. klassis korjama ravimtaimi ja et ma väga ei viitsinud kõrvenõgeseid korjata, küsisin õpetaja käest, millise ravimtaime puhul tuleb kõige vähem tööd teha ja mis on kõige väärtuslikum, nii et kui selle toon, siis rohkem koguma ei pea. Ta ütles, et must pässik. 

Teine kokkupuude oli 1994. astal, kui mu vanaema sai raske diagnoosi ja talle lubati parimate arstide poolt maksimaalselt kaks kuud ja muud lootust enam polnud, aga ema tegi talle vana eliksiiri retsepti baasil joogi, mille sisseandmisel oli näha, kuidas toonust tuli juurde. 1,5 kuu pärast kõndis vanaema omal jalal Tõrva haiglast välja ja elas üle 12 aasta,” räägib ta. 

Algus kümme aastat tagasi

“Kümme aastat tagasi käis sõber mulle peale, et hakkame seda  teaduslikult uurima ja arendama, et kui suudame kvaliteetselt toota midagi, mis toimib ja mida inimestel on vaja, on sellel suurem väärtus, kui mu igapäevatoimetustel,” kirjeldab mees oma seenekasvataja teekonna algust. 

Toona oli ettevõtte nimi Chaga ja bränd Chaga Health. Algul keskenduti ühele seenele ja toodeti ühte eliksiiri, siis innovatsiooni ja teaduse lisandudes seente valik suurenes. Kuna turg oli eelkõige väljaspool Eestit, tekkis peagi vajadus uue nime ja brändi järele. Eelmisel aastal muudeti bränd Shroomwelliks. 

Ehkki ettevõtte peakorter on Tõrvas, eksporditakse tooteid 20 riiki kolmel kontinendil. “Kui toome Tõrvasse külalisi, siis nad armuvad sellesse linna, meie keskkonda ja omapärasse, aga kahjuks ei ole väikeses Eestis maailmatasemel teaduse tegemiseks piisavalt raha ega võimalusi, mistõttu peame liikuma väljapoole, tõdeb Kabrist. 

Neil on kasvatused nii Eestis kui ka USAs, teaduse poolelt aga tehakse koostööd eri ülikoolidega lisaks Eesti omadele ka Hollandis, Rootsis ja USAs.

Seened on mehe sõnul uus valdkond, millest teatakse vähe. “Selle kohta kuulata, lugeda ja teada saada on olnud meeletu töö, testimise ja arendamise teekond aga see on väga põnev. Kõike tooraine kasvatamisest lõpptoodete väärindamise ja innovatsioonini ise tegevaid ettevõtteid on maailmas väga vähe.”

Kasvukeskkond on väga oluline

“Eesti on seente välitingimustes kasvatamiseks ideaalne keskkond, kuna seened tõmbavad endasse kõik negatiivse (radioaktiivsus, raskemetallid jne), aga meie oleme üks maailma puhtama õhuga riike. 90% maailma seentest kasvatatakse välitingimustes Aasias, kus õhupuhtus ei ole kahjuks Eestiga võrreldav,” selgitab mees Eesti eelist.

“Seened varustavad eelkõige taimi ja puid info ja toitainetega ning lahendavad eri keskkonnaprobleeme, näiteks kui kuskil on keskkonnahäire või reostus, on seened esimesed, mis seda probleemi likvideerima hakkavad.”

Tugevaim konkurentsieelis viljalihast seened

Shroomwell on maailma suurim välitingimustes pässiku kasvataja: see seen nõuab elus puu peal kasvamist ja selle kasvatustehnoloogiaga ollakse kõige kaugemale jõutud. “Sisetingimustes ei suuda me Eesti elukalliduse tõttu odavaid seeni kasvatada – pigem on suund kallimatele, keerulisematele ja suurema väärtusega seentele,” räägib Kabrits ettevõtte trumbist, funktsioaalsetest seentest. 

“Meie tugevaim konkurentsieelis on viljakehast tehtud seened. Kui näiteks võrrelda meie konkurentidega USAs, siis seal on väga paljud tooted tehtud reaktoris, mistõttu on Euroopa mahedal toorainel suur väärtus,” ütleb ta. 

Ka sisekasvatuse suurim pluss tulevikus on kontrollitud kasvukeskond, mis annab turvalisuse: kui kliima muutub ja välitingimustes kasvatamine on järjest keerulisem, siis sees saab riiulitega minna väga kõrgele ja iga aasta sisuliselt kuus saaki, mis on väga palju ja annab seentele teatud konkurentsieelise. 

Teine oluline pool on, et inimesed tahavad üha enam süüa tarka toitu, mida keha vajab ja tegelikult vajalikus koguses. Kui funktsionaalne toit täidab ühelt poolt kõhtu ja on maitsev, aga teiselt lahendab näiteks mäluprobleeme või ei lase mingil kroonilisel probleemil välja areneda, võidavad sellest kõik, lisab ta.

Seente töötlemisel kasutatakse ettevõttes bioaktiivsete ainete ekstrheerimiseks ultrahelitehnoloogiat. “Kuna seene rakul on kitiinikiht ümber ja paljud inimesed ütlevad, et ei saa seeni süüa, kuna organism ei võta neid vastu, siis kasutame ultrahelilainet just selle kitiinikesta lõhkumiseks, mis annab võimaluse väärtuslikud bioaktiivsed ained välja võtta, et keha need omastada saaks. Ehkki me alles õpime seda paremini kasutama, on meie tooted erilised just tänu sellele tehnoloogiale,” selgitab mees.

Ka metsanduses pakutakse mitmesuguseid keskkonnaprobleemide seentega lahendamise võimalusi. “Ehkki pool Eesti pindalast on metsade all, on 60% neist madalama väärtusega metsad ja omanikud otsivad viisi, kuidas neid maha võtmata majandada. Siin on seened üks tuleviku alternatiiv: kui keegi ostab need metsad kokku ja väärindab ära, saavad omanikud uued kiiremad tuluallikad ja ka rasketehnikast tingitud mulla- ja veerežiimi häiringuid on vähem.”  

Seened on lahendus mitmele terviseprobleemile

Seeni peetakse lahenduseks mitmele terviseprobleemile. “Parim asi, mida rahas mõõta saab, on une kvaliteet: kui magad 30% kehvemalt, on järgmise päeva sooritusvõime minimaalselt 30% madalam. Kui unekvaliteet on pidevalt kehv, lisanduvad ka teised terviseprobleemid. 

Samuti on seened abiks vaimse tervise ja fookuse hoidmise probleemide puhul. Konkreetsemaks minnes parandab reishi ehk lakkvaabik unekvaliteeti, lõvilakk fookustamist, korditseps energiataset, pässik immuunsust ja shiitake kõhu tervist ja immuunsust,” toob Kabrits näiteid. “Me liigume selles suunas, et tooted oleks võimalikult rohkem teaduslikult tõestatud, paremini tarbitavad ja hea maitsega, lihtsalt transporditavad ja toimivad.”

Kuna raha hulk meditsiinis on piiratud, inimesed elavad kauem ja tahavad elada kvaliteetsemalt, on vaja lahedusi, kuidas nihutada haiguste väljalöömise piiri 55 aastalt 70–80 aastale. Samas on seentel Hiina meditsiinis läbi aastatuhandete olnud elukvaliteeti tõsta aitav roll. Nendele on nüüd pühendatud üha enam teadusuuringuid, märgib ta.

Loodusravimite arendamine ka looduskahjude vähendamiseks 

Kuna farmaatsiatööstuse ravimijääkide keskkonnale tekitatav jälg on suur, on tööstus Kabritsa sõnul sellele lahenduse leidmiseks rohepöördesse lükatud ning nähakse, et looduslike toodete arendamine võiks aidata kahjusid vähendada. “Teine pool on, et kui loodusravimite toime võib olla väiksem, võib ka kõrvaltoime olla väiksem. Teatud ravimite puhul võiks ära testida, et äkki lahendab loodusravim probleemi palju lihtsamalt kui kliinilised ravimid.”

Uuem perearstide põlvkond on tema sõnul laiemalt koolitatud ja nende puhul on näha nii huvi ennetamise kui ka Hiina meditsiini ja seente vastu. “Ka Tartu ülikoolis võiks olla arstidele Hiina meditsiini või ennetusravi kursus, kuna see pool on seni jäänud väga tagasihoidlikuks. Midagi see ju näitab, kui 2015. aasta Nobeli meditsiinipreemia sai hiina teadlane Youyou Tu, kes lõi kaks tuhat aastat Hiina meditsiinis kasutatud magusal koirohul põhineva malaariaravimi,” lisab mees.

“Ei saa!” vastuseid ei tohi olla!

Ahhaa-momente on Kabritsas tekitanud innovatsioonilahendused. “Kui teadlased on kinni oma raamides, siis minu kinnisidee oli kukeseent kasvatada. Ehkki kõik ütlesid, et see pole võimalik, tahtsin mina leida lahenduse, et see oleks võimalik. Ütlesin, et mõelge kontekstist välja, millega sümbioosis see kasvab, nakatame selleks näiteks kuuse- või männiistikute juured – meie ettevõttes ei tohi olla “Ei saa!” vastuseid, mõtleme teisiti ja leiame lahenduse!” toob ta näite.

“Sama kehtis seenevaipade arendamisel, mille puhul õpetasime seened õli sööma või muud keskkonnaprobleemi lahendama. Need laotatakse nagu muruvaibad laiali, näiteks Dubai kõrbes, kus taimede niisutamine on väga kallis, õlireostuse paigas, kus tuleb õli pinnasest kätte saada või metsatulekahju piirkonnas, kus elurikkuse taastamine võtaks muidu aastaid,” lisab ta.

Investeeritud ligi kümme miljonit

Kabritsa sõnul on teda õpetatud, et peab olema talupoja tarkust ja järjest edasi liikuma, kui asi toimib. “Eesti mõistes oleme investeeriunud palju, maailma mõistes aga väga vähe. Investorite abil oleme investeerinud 7-10 miljoni ringis. Arvan, et toetust ei tohi küsida niisama, vaid see peab lahendama mingi kitsaskoha, aitama teha mingit hüpet. Eestis on toetusest olulisem kapitali kättesaadavus ja võrreldes muu maailmaga märksa piiratumad meetmed.”

Tähtis on hoida fookust, sest põnevaid asju, mida teha võiks, on laual kogu aeg. Tesaltl võib olla idee, aga olema peab ka täpne ärimudel, mis probleemi see asi lahendab ja kuidas seda maailma viia. “Eestis konkureeritakse omavahel surnuks ja müüakse end siis odavalt välismaalastele maha,” toob ta näiteid kitsaskohtadest.

Inimeste Tõrvasse toomine on Kabritsa sõnul keeruline, näiteks Tallinnast kaks tundi sõitu tundub õudselt pikk aeg, ehkki maailma mõistes kulub sama palju tavaliselt ummikus istumiseks. 

“Ida-Euroopa asukoht, sõja ja Venemaa lähedus tektavad kõhklusi, aga kohale tulles üllatutakse, et ongi Tallinnast väljas ka normaalne elu ja ei sõideta hobuste, vaid kallite autodega. Tõrva puhul üllatab seegi, et on kolm järve ja spaad, viie tärni hotellid ja noored kolivad tagasi. Näiteks mõni aeg tagasi käis meil siin 65 India naisettevõtjat, kes kiitsid puhast õhku, normaalseid inimesi ja jalakäijate tänavaid. Tõrva aitab end ise müüa, mille eest oleme väga tänulikud!”.

Tuleb julgeda olla teistsugune

Nende tegemistega käivad tutvumas kohalikud grupid lasteaedadest ja koolidest ettevõteteni, aga tullakse ka sünnipäevi pidama. “Meilt saadakse innovatsiooniloeng sellest, kuidas täiesti uues sektoris toimetada ja pärast minnakse edasi mõisa või spasse. Kõige eredamalt on meelde jäänud kohaliku lasteaia Mõmmik külastus, kus üks seitsmeaastane küsis, palju siia investeerinud oleme. Nii targad küsimused annavad juurde palju energiat,” räägib ettevõtja vaimustunult. 

“Kui kohalik omavalitsus on meil parim, siis riigi poolt tajume, et kaks tundi sõitu on nende jaoks liig ja igal pool on tunda, et oleme Euroopa mõttes kuskil nurgas. Peaksime majandusel kasvada laskma, olema paindlikud ja julgema olla teistsugused,” paneb ta ette.   

Kabrits püüab ka ise metsas seenel käia – see on tema jaoks mediteerimise viis, mis ei sõltu saagi kogusest. “Muu maailma mõistes on uskumatu, et Tallinna kesklinnast jõuab metsa 30–60 minutiga. Mujal sõidetakse seenele pool päeva, kusjuures paljudes riikides pole see lubatudki, ja kui leitakse 1–2 seent, on leidja ümber piltlikult öeldes sada inimest imetlemas, et kuidas see siia on tulnud. Meil nimetatakse seda, kui tunniga korvi täis ei saa, s….s seeneaastaks,” naerab ta.

Tekst: Liilit Kirss
Pildid: Heikki Avent